Kiviselg: rindele on jõudnud Põhja-Korea suurtükid
Venemaa on hakanud rindel kasutama Põhja-Korea suurtükisüsteeme, mis näitab riigi üha kriitilisemaks muutuvat kaudtulevahendite seisu ning sõltuvust imporditavatest relvadest, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
Kiviselg ütles kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et nädala jooksul on Ukraina sõja kulg jälginud varasemaid trende, kus Vene föderatsiooni relvajõud on hoidnud taktikalist initsiatiivi.
Kuigi Venemaa suudab oma sõjalist potentsiaali taktikaliselt pisut enam jõustada, ei ole ta suutnud seda kindlustada täieliku üleolekuna, mis annaks võimaluse diplomaatiliseks jõupositsiooniks. "Seetõttu näeme, et Vene Föderatsioon ei ole praegusel ajal huvitatud sõjategevuse lõpetamisest ning jätkab ründetegevust," ütles Kiviselg.
Peamine tegevus on nädala jooksul toimunud Donetski oblastis Pokrovski suunal, kus Vene Föderatsiooni relvajõud on üritanud Pokrovski asulat lõunast ja idast jätkuvalt survestada.
Kuigi Vene vägede edenemistempo on aeglustunud, on rünnakusurve endiselt suur, ulatudes kogu rindel keskmiselt 164 rünnakuni ööpäevas.
"Venemaa soovib ilmselt ära kasutada krõbedat talveilma, mis võimaldab kasutada külmunud maastikku soomustehnika liigutamiseks. Siiski on senine talv Ukrainas olnud võrdlemisi pehme ja kanaliseerinud seetõttu olulisel määral soomusüksuste liigutamist teede peale. See on lihtsustanud Ukraina tulegruppide tegevust rünnakute tõrjumisel," märkis Kiviselg.
Venemaa üksused on nädala jooksul suutnud marginaalselt edeneda Velikaja Novosilka ümbruses, Toretskis, Tšassiv Jaris ja Kupjanski suunal.
Kurski oblastis on Ukraina üksused tõmmanud end positsioonidele, kus nad olid enne 5. jaanuari täiendavaid rünnakuid. "Nädala jooksul on Kurski oblastis väiksemaid rünnakuid Ukraina poole pealt aset leidnud. Teatud asulad või piirkonnad liiguvad vastastikku käest-kätte."
Samuti pole toonud märkimisväärset kasu ka Kurskis tegutsevate Põhja-Korea üksuste ümberformeerimine. "Eelneval nädalal toimus Põhja-Korea üksuste omavaheline rotatsioon, kus tagalas olevad üksused suunati ründele. Seal märkimisväärseid edenemisi Vene Föderatsiooni poole pealt pole olnud."
Taktikalistest tähelepanekutest tõi Kiviselg esile Põhja-Korea suurtükisüsteemide ilmumise Venemaa üksuste koosseisus rindele. "See näitab Venemaa üha kriitilisemaks muutuvat kaudtulevahendite seisu ning sõltuvust imporditavatest relvadest," lisas ta.
Kiviselg märkis, et Ukraina kiiresti adapteeruv ja tehniliselt järjest võimekam kaitsetegevus on pidanud vastase massiivsele ründesurvele vastu ning hakkab tasapisi vastase maavägede ründevõimet murendama.
Ühtlasi on Ukraina jätkanud süvalöökide andmist Venemaa oluliste taristuobjektide pihta. "Nii on Ukraina kogu möödunud nädala jooksul andnud järjest kasvavas mahus süvalööke Venemaa kütuse- ja keemiatööstusettevõtete pihta."
Ukraina relvajõudude kindralstaabi sõnul tegi Ukraina 14. jaanuari hommikul ühe massiivseima õhurünnaku objektide pihta Venemaa territooriumil, millega rünnati sihtmärke 200–1100 kilomeetri kaugusel Venemaa sisemaal: Brjanski, Saraatovi, Tuula oblastis ja Tatarstani Vabariigis.
Rünnaku käigus sai tabamuse Aleksini keemiakombinaat Tuula oblastis, mis toodab laskemoona, püssirohtu ja materjale Venemaa sõjatööstuskompleksile. Samuti laskemoonalaod Saraatovi oblastis Engelsi lennuväljal, kus okupandid hoidsid eelkõige laugpomme ja tiibrakette. Tabamuse sai ka Saraatovi naftatöötlemistehas, kus pärast rünnakut registreeriti ka ulatuslik tulekahju.
Ukraina korraldas kordusrünnaku naftasaaduste hoiubaasile Engelsis – eelmine rünnak toimus 8. jaanuaril ja viis päeva põlenud naftabaas suudeti kustutada vaid päev enne uut rünnakut.
Ööl vastu 15. jaanuari ründasid omakorda Vene õhujõud Ukrainat, kasutades Murmanski oblastis asuvalt Olenogorski lennuväljalt õhku tõusnud kuut pommitajat Tu-95MS ja kaheksat pommitajat Tu-22M3.
Peamised sihtmärgid Ukraina territooriumil olid Ukraina energiataristu ja sõjalised objektid. Rünnakus kasutati tiibrakette, ründedroone ja ballistilisi rakette. Luurekeskuse andmetel lasti Ukraina pihta 43 raketti ja 74 drooni, millest Ukraina tulistas alla 30 raketti ja 47 drooni ning 27 drooni hälbis oma kursilt.
Kiviselg ütles kokkuvõtvalt, et mõlemad sõjas osalevad pooled üritavad ennekõike kahjustada vastaspoole majanduslikku potentsiaali ning sellega mõjutada sõja kulgu.
Toimetaja: Valner Väino