Hartman: leppisime puurikanade pidamise lõpetamise kokku koos ettevõtjatega

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles, et ministeerium leppis puurikanade pidamise lõpetamise aastaks 2035 kokku koos ettevõtjatega ja lubab neile sellega seoses erinevaid investeeringutoetusi.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on valmis saanud seaduseelnõu muudatused, mille järgi on alates 2035. aastast Eestis keelatud puurikanade pidamine. Ettevõtjatele tähendab kanade puuris pidamise lõpetamine mahukaid investeeringuid.
"Me päris põhjalikult eelmisel aastal võtsime kõik andmed, analüüsisime, istusime ka koos ettevõtjatega maas, maaelukomisjoniga, erinevate osapooltega ja arutasime läbi, kuidas me võiksime edasi minna. Kokkulepe oli, et 2035 ei ole võimalik enam puuris olevate kanade munade kasvatus," ütles Hartman ERR-ile.
Eelnõu on saanud aga ka kriitika osaliseks. Näiteks ütles vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et talle jääb mõistmatuks, miks on regionaalministeerium teinud sellise puurikanade pidamise keelu eelnõu, kus on kirjas, et see halvendab oluliselt inimeste ostujõudu ja ettevõtjate konkurentsiolukorda. Eelnõud on kritiseeritud ka seetõttu, et puurikanade munade müük jääb endiselt võimalikuks.
"Loomulikult ma võtan seda kriitikat väga tõsiselt ja need samad küsimused selle analüüsi raames me ka läbi vaatasime, et kuidas see sektorit mõjutab, kas see mõjutab meie konkurentsivõimet, kuidas see mõjutab ka toidujulgeolekut, kuidas see mõjutab toidu kvaliteeti, tarbijate käitumist. Ja nendel teemadel me ka ettevõtjatega läbi arutasime ja sellepärast oligi see lõplik otsus, et me võtame pika üleminekuaja selleks, et kõigil oleks võimalik kohaneda. Samas me tegime ära otsuse selleks, et ettevõtjad teaksid, mis tulevik toob," kommenteeris Hartman.
"Nii, et meie jaoks oli pigem oluline teha see otsus ära, et ettevõtjad saaksid arvestada. Sest praegusel hetkel me oleme ka selles aja momentumis, kus need investeeringud, mida ettevõtjad on teinud hakkavad amortiseeruma. Siin kõrval me oleme ka ettevõtjaid toetamas erinevate investeeringumeetmetega. Juba praegu on osalised võimalused olemas, aga uut perioodi ette valmistades kindlasti ka arvestame selle otsusega. Selle kõik me oleme ettevõtjatega läbi arutanud," lausus Hartman.
Hartman rõhutas, et eelnõud tehes olid ministeeriumil parimad huvid ja kavatsused. "Praegusel hetkel toidu hinnaga seotud küsimused on meie jaoks üks suuremaid prioriteete. Nii, et kindlasti ka seda küsimust läbi mõeldes, läbi arutades me neid teemasid samamoodi kaalusime. Aga siin on see küsimus, et kuhu me liigume tulevikus, mis juhtub Euroopa Liidus nende teemadega ja praegusel hetkel me pigem näeme seda ja oleme ka ettevõtjatega mõtlemas, et me munatootmises suudame oma munadega tagada. Me pigem oleme ettevõtjatega pidanud aru ja mõelnud selle peale, et kuidas ka seda osa tõsta. Loomulikult need hinnaküsimused on väga olulised, aga siin me just näemegi seda, et me saame investeeringumeetmetega tulla appi ja lisaks oleme me arutamas ka läbi toiduainete käibemaksu küsimust. Ka see võiks olla midagi, mis leevendust toob," lausus ta.
"Ja meie kui põllumajandusministeeriumi jaoks on ka oluline, et see toit, mida me ise täna siin Eestis toodame, oleks kvaliteetne ja üks väga oluline osa on sellest ka loomade heaolu. Ja sellele on pööranud tähelepanu nii valdkondlikud organisatsioonid, aga ka tarbijad ise. Ja need pildid, mida on meile näidatud, ei ole kuigi ilusad," sõnas Hartman.
Hartmani sõnul on ka teiste Euroopa riikide üldine suhtumine liikumas puurikanade pidamisest loobumise suunas.
"Me ka täna näeme seda, et isegi siis kui teised riigid ei ole kõik veel teinud seda otsust, siis väga paljud kaubandusketid on selle otsuse teinud. Eestis on teinud kaks kaubandusketti juba selle otsuse. Me näeme, et pigem on kaubandusketid samamoodi liikumas sellega kaasa. Ja ka tarbijad muutuvad teadlikumaks," sõnas Hartman.
Praegu on eelnõu kooskõlastamisringil, aga Hartmani sõnul on olemas valmisolek kõik küsimused ja ettepanekud, mis eelnõu kohta saabuvad, ka Allar Jõksi omad, üle vaadata. "Meie ametnike ja ministeeriumina tahame alati teha parimaid seadusi ja kui on ettepanekuid erinevatel osapooltel, kuidas veel seda eelnõud parandada, siis loomulikult oleme valmis need ettepanekud läbi kaaluma ja kui on võimalik, siis ka pardale võtma," märkis minister.
"Me oleme ära otsustanud põhimõtted, millega me edasi lähme ja neid põhimõtteid see eelnõu peab kandma. Kuid kui on midagi, mida me saame paremaks teha, siis loomulikult on veel aega, enne kui riigikogu selle lõpliku otsuse teeb," ütles ta veel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov