Panama sai kanali üle täieliku kontrolli 1999. aastal ning kanal pidi siis jääma neutraalseks veeteeks. Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et Panama kanali ääres asuvad nüüd hiiglaslikud kraanad ning terminalid, neid rajatisi haldab Hongkongi sadamaoperaator Hutchison Whampoa. 

Need rajatised on kanali äärde kerkinud viimase 30 aasta jooksul ning Trumpi administratsioon muretseb, et tegemist on Hiinale kuuluva taristuga. Tulevane administratsioon leiab nüüd, Panama ääres asuv Hiina taristu kujutab endast ohtu USA riiklikule julgeolekule. 

Panamas asub veel ka teisi Hiina rahastatud projekte, nagu kanalisild, metrooliin, terminal, konverentsikeskus ning tuulepark. 

Hiina ise on Panama vastu tundnud huvi juba pikka aega. Panama oli esimene Ladina-Ameerika riik, mis liitus 2017. aastal Hiina uue siiditee projektiga. Panamas asub ka ulatuslik Hiina diasporaa. 

USA jälgib nüüd Hiina kohalolu kasvamist ning Trump on öelnud avalikult, et ei lase kanalil sattuda valedesse kätesse. 

Panama ametnikud ja mitmed  USA endised sõjaväeametnikud leiavad samas, et Hiina taristu ei kujuta endast sõjalist ohtu ega viita sellele, et Panama on sattumas Pekingi mõjusfääri. 

"Keegi, kes teab midagi taktikast, ei näeks konteinersadamaid riikliku  julgeoleku ohuna," ütles USA armee endine kõrge ametnik Joe Reeder. 

Erukindral Wesley Clark ütles, et kõik mida Hiina teeb, pole kunagi ainult kaubanduslik ettevõtmine. "Kuid Panama asub lähedal. Kui Hiina peaks seal otsima sõjalist eelist, saaksime kiiresti võtta kasutusele otsustavad meetmed," ütles Clark. 

Vabariiklased on aga ka varem kritiseerinud 1977. aasta kokkulepet, mille raames anti kanal Panamale tagasi. 2023. aastal ütles ka toonane Lõuna väejuhatuse ülem  kindral Laura Richardson, et kanali ääres tegutseb viis Hiina riigifirmat, mis võivad oma rajatisi kasutada sõjaliseks otstarbeks. 

Panama kanalit läbib umbes viis protsenti maailma merekaubavedudest. Kanal võimaldab laevadel sõita Aasiast USA idarannikule ilma ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu kaudu ringi tegemata.

USA on ka varem sekkunud Panama riigisisestesse asjadesse. 1989. aastal kukutati USA toel toonane Panama diktaator Manuel Noriega.