Põhikooli lõputunnistuse hinnete parandamiseks noortel häid võimalusi ei ole
Põhihariduse puuduliku tulemusega lõpetanute arv on Eestis kasvamas. Noored, kes sooviksid oma lõputunnistuse hinnet parandada, ei pruugi selleks aga head viisi leida, kuna praegune haridussüsteem selleks häid võimalusi ei paku.
Tartus on konkurents õppekohtadele kasvanud, seetõttu pöördub aina rohkem noori Tartu täiskasvanute gümnaasiumisse, et oma põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse hindeid parandada. Seadus juba väljastatud tunnistusel hinnete parandamise võimalust aga ei reguleeri.
"Sellist õigusselgust on kindlasti vaja. Kui nüüd alates sügisest 2026 tekib noortel võimalus õppida ettevalmistaval aastal, siis need, kes on juba lõpetanud varasemalt põhikooli, vajaksid kindlasti võimalust. /.../ Kui nad saavad selguse, mida nad soovivad õppida ja mitterahuldava hindega põhikooli tunnistus on takistus oma õpingute jätkamisel, siis peaks olema seaduslikult reguleeritud võimalus seda tunnistust parandada," rääkis Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Marika Kaasik.
Kaasiku sõnul katkestab Eestis igal aastal õpingud 2000 noort kas väljakukkumise või edasiõppimise võimaluste puudumise tõttu.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul suunavad põhikoolid liiga kergelt lapsevanemaid taotlema puuduliku hindega lõpetamist., mis muudab edasise haridustee noortele raskeks. Kuid sellele probleemile kiiret lahendust ei ole. Osaliselt peaks leevendust tooma kutsehariduse reform ja õpikohustuse pikendamine. Kaasiku hinnangul pakuks see abi ainult tulevastele lõpetajatele.
"Tänaseni on tõesti olnud niimoodi, et need noored, kellel on põhihariduse lõpetamisel tulemused kehvad ja kes ei ole konkurentsivõimelised piirkonnas, kus on konkurss keskhariduse kohtadele suur, siis nende õppijate vaates on olnud keeruline see, et me ei ole saanud tegelikult ka toetada nende edasise õpitee valikud, kuna nad kaovad ära ka infosüsteemist," rääkis ministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin.
"Me räägime sellest, et kui põhiharidusega noor valib edasiõppimise tee, siis sealhulgas peab olema ka erinevaid valikuid näiteks selleks, et olla vaheaastaõppel, et justnimelt õppida edasi selleks, et astuda uuesti sisse. Seda vaheaastaõpet võib hakata pakkuma," lisas ta.
Matsini sõnul on juba midagi sarnast olemas. "Me pakume praktilise suunitlusega keskhariduse nelja-aastaseid õppekavasid ja juba täna tegelikult on olnud kutsevaliku aasta kutseõppeasutuste juures, mis on mõeldud just nendele noortele, kes võib-olla päris täpselt veel ei tea, mida edasi tahavad teha ja vajavad natuke veel arengutuge ja siis uuesti sisse astuda. Nende võimaluste aktuaalsus on üha tähtsam."
Tartu rakenduslik kolledž on ministeeriumi kavandatavat ettevalmistavat aastat lühendatud vormis kandideerijatele juba pakkunud. Kolledžis on üle poole õpilastest õppima asunud põhihariduse baasilt.
"Pigem on see, mis need puudulikud hinded on – kus on ikka matemaatikat vaja rohkem, sinna ei saa, kus on seda vähem vaja, siis sinna on võimalused olemas. Ja kui sa ei ole võimeline õppima keskhariduse tasemel, siis on võimalus põhihariduse tasemel lihtsalt amet omandada. Või ka siis ennast täiendada meie kutsevalikuaastas, kus saad tutvuda erialadega ja ka ennast täiendada," selgitas Tartu rakendusliku kolledži direktor Raini Jõks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"