Trumpi esmaspäevases kõnes mindi Euroopast ja Euroopa julgeoleku küsimustest ning liitlassuhetest suuresti mööda. Kaljulaidi sõnul on keeruline öelda, kas selle taga on Trumpi meeskonna enda eelistused või hinnang, et Trumpi valijate jaoks on olulised pigem teised teemad.

"Mulle mulle tundub, et üks asi, mida peab mõistma, on see, et paljuski Ameerika Ühendriikide ja Euroopa erisuhte ajastu, kas ajutiselt või alaliselt, seda on võimatu öelda, seda järgmised neli aastat tegelikult ei ole. Mulle näib, et Trumpi ja tema lähedaste inimeste hinnangul Euroopa on lihtsalt üks maailma piirkond teiste seas," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul jätkuvad kindlasti Euroopa ja USA kaubandussuhted ja kaitsekoostöö, kuid kümnendeid toiminud lähedasem suhtlus kaob.

"Euroopal ei ole, mulle tundub, Trumpi Valges Majas piltlikult öeldes mingit eelisjärjekorda. Euroopa liidritel ei ole põhjust loota suuremale lähedusele Ameerika Ühendriikide presidendile, mis varasematel kümnenditel on siiski olemas olnud," märkis ta.

"Mulle näib, et Ameerika on huvitatud suhete arendamisest erinevates maailma piirkondades, Euroopal ei saa olema mingit eeliskohtlemist," lisas Kaljulaid.

Riigikogu väliskomisjoni liige, Isamaa esimees Urmas Reinsalu Kaljulaidi hinnanguga täiesti ei nõustunud, märkides, et pigem on USA-l olnud aegade jooksul taoline erisuhe ühe Euroopa riigiga, Suurbritanniaga.

"Aga ma sõnastan nõnda, et neid väärtusvalikutest lähtuvaid konfliktikohti, kui ma võtan kas või Euroopa digitaalteenuste direktiivi ja platvormide tsensuuri, neid saab olema oluliselt rohkem, täiesti nõus. Eesti huvi on, et see suhe oleks võimalikult tugev, sest meil ei ole alternatiivi kollektiivses kaitses Ameerika Ühendriikide panusele, me peame sellest väga selgelt aru saama," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul peab Eesti olema proaktiivne ning suhtluskohad ja ühised teemad ise USA uuele administratsioonile välja pakkuma.

"Eesti peab olema aktiivne suhetes Ameerika Ühendriikidega, pakkuma uusi initsiatiive ja ka Ameerika strateegilisi ootusi peegeldavaid seisukohti. Me peame leidma ka neid teemasid, mis on Ameerika Ühendriikide uuele administratsioonile olulised on, et seeläbi aktiivset koostööd arendada," ütles ta.

Epler: Euroopa valitsustel on tõsine järelemõtlemise koht

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) leidis, et spetsiaalselt USA uuele administratsioonile sobivaid teemasid ei peaks Eesti välja pakkuma hakkama, küll on olulised julgeolekuküsimused ja võimalikud läbirääkimised Venemaa ja USA vahel.

"Eesti peab tegema seda, mida me oleme alati teinud. Hakata leiutama spetsiaalselt mingisuguseid teemasid, mis võiksid potentsiaalselt huvitada Trumpi – ma ei arva, et see oleks õige. Kõige olulisemad on kahtlemata julgeoleku küsimused. Meie jaoks on tähtis, et võimalikud kõnelused, mis võivad tekkida Trumpi ja Putini vahel, kindlasti võtavad arvesse ennekõike Ukraina, loomulikult ka Euroopa julgeolekuhuvisid ja seeläbi ka Eesti julgeolekuhuvisid," lausus Mihkelson.

Euroopa ja USA suhete kohta märkis Mihkelson, et Trumpi arusaamine suhetest Euroopa Liiduga oli tagasihoidlik ka tema esimesel ametiajal.

"Selles suhtes on täiesti ilmne, et Trump püüab keskenduda kahepoolsetele suhetele Euroopa erinevate riikidega. Midagi väga üllatavat selles ei ole, Trumpi jaoks maailmas Euroopa Liit ei oma sarnast jõudu nagu Hiina või Venemaa või mõni teine suurem riik," ütles ta.

Riigikogu liige Rain Epler (EKRE) ütles, et ajal, mil Euroopat on valitsenud "liberaalne front" ja paljud sõnad on tegudeta jäänud, ei saagi Trump Euroopat väga tõsiselt võtta.

"Ukraina abistamise teemal on palju suuri sõnu teinud aga ikkagi tegelikult jalgu lohistatud, tegudeni jõudmine on olnud raske. Euroopa sai nüüd veel selgema sõnumi, et ennast tuleb ikkagi kokku võtta ja hakata tegelema asjadega, mis on olulised. Liberaalsetel jõududel, nii Euroopa Komisjoni juhtkonnal kui ka Euroopa riikide valitsustel, on nüüd ikka tõsine järelemõtlemise koht," lausus Epler.

Laats: Trumpi tööriistaks saab olema majandus

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles ERR-ile, et Trumpi puhul on eelkõige tegu majandusinimesega, kes kavatseb majandust kasutada tööriistana ka välissuhetes.

"Ja kindlasti tema tööriistaks muutubki majandus ja selle reguleerimine ja erinevad tariifid, sanktsioonid. Ma arvan, et sama tööriistaga ta hakkab kohtlema nii Euroopat kui ka Hiinat. Küsimus, et mis ta sellega saavutada tahab. On need ju erinevad eesmärgid – esiteks kutsuda korrale Hiina ja teiselt poolt kaitsta ka oma majandust," lausus Laats.

Laatsi sõnul on oluline määraja ka Trumpi otsus rohepöördele piduri tõmbamiseks ja maavarade rohkemaks kasutamiseks.

"USA dikteerib meile, millise suuna majandus maailmas võtab," lausus Laats.

Ka Reinsalu märkis, et nagu paljud trendid, mis USA-st alguse saavad, jõuab Euroopasse ka Trumpi veetav pööre kliimapoliitikas.

"Nende trendide levimine majanduskonkurentsis on inertne, aga me peame väikse riigina tuult tajuma ka megatrendide raskuspunkti muutuse osas. Ma usun, et see tähendab ka Euroopa kogu rohepoliitikas hoopis teist mõtlemisnurka. Ja Eesti valitsuse käsitlus, et ehitame üles kogu oma energiamajanduse juhuelektrile, et see on keskne eesmärk 2035 – ma arvan, et see vajab põhimõttelist korrigeerimist isegi autonoomselt sellest, kas seal Ameerikas trend muutub või mitte," lausus Reinsalu.

Kaljulaid märkis rohepoliitika kohta, et see, mida otsustab föderaalvalitsus ja teevad osariigid, on kaks eri asja.

"Trump oma kõnes teatas sisuliselt rohepöörde poliitika lõpetamisest ja tagasi pööramisest ja fossiilsete kütuste valdkonna laiendamisest-arendamisest. Aga USA nii suur riik, seal on osariikidel omakorda väga suur poliitiline mõjujõud ja seetõttu kindlasti USA-s teatud määral siiski kliimapoliitikat aetakse edasi sellisel viisil nagu täna," lausus ta.

Riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200) ütles, et fossiilseid kütuseid hakkas rohkem kasutusele võtma tegelikult juba Joe Bideni administratsioon, Trump on seda nüüd lihtsalt otsustavamalt tegemas. "Et taastada ühtepidi Ameerika Ühendriikide konkurentsivõimet ja konkurentsieelist ja siis suruda, mitte nüüd põlvili, aga ikkagi suruda autoritaarseid režiime," lausus ta.

Epler märkis, et Trumpi võetud suund tähendab, et Euroopa Liidu konkurentsivõime muutub USA-ga võrreldes veel kehvemaks. "Eurooplased siin küll praegu püüavad väita, et nemad panevad rohepöördega edasi, aga Euroopa konkurentsivõime USA-ga võrreldes on niikuinii juba kehvake. Majanduslikult muutub see edasipanemine rohepöördega võimatuks," lausus ta.

Reinsalu: Trumpi firmaroog on kõhkluse tekitamine oponentides

Pariisi kliimaleppest ja maailma terviseorganisatsioonist lahkumise otsuse kohta märkis Kaljulaid, et see kinnitab üldmuljet, et Trumpi meeskond risti ette ei löö, kui USA huve on vaja kaitsta.

"Kui nad leiavad, et mingi lepe või mingi ühendus või mingid kohustused, mis USA on endale võtnud, ei teeni enam Ameerika Ühendriikide ja rahva huve, siis ei ole neil ka mingit pieteeditunnet selles küsimuses, siis need sidemed katkestatakse ja mingit kahetsust selles osas ei tunta. Trumpi iseloomustab ka see, et talle on alati olnud tähtis olla enda taseme liidrite seas hinnatud ja omada häid isiklikke suhteid teiste liidritega. Trumpi iseloomustab teistsugune lähenemine, mille sügavad juured on ilmselt New Yorgi kinnisvaraäris, teda väga ei heiduta see, et teised liidrid pahandavad või kurvastavad tema otsuste pärast," rääkis Kaljulaid.

Reinsalu sõnul ei tasu Trumpi eripära arvestades ärevusse sattuda ka sellepärast, et Ukrainat ta oma kõnes praktiliselt ei maininud.

"Loomulikult, kui meie oleksime kirjutanud seda kõnet, oleks selles olnud mingid teised rõhuasetused, mis puudutavad just Venemaa ja Ukraina küsimust. Aga ma suhtuks sellesse selles mõttes positiivselt, et Trumpi firmaroog on kõhkluse tekitamine oponentides, keda ta kavatseb hakata mingitele kokkulepetele survestama. Ma arvan, et praegu on käimas niisugune ettevalmistav faas, kus loodetavasti kogub uus administratsioon mingeid kaarte, et omada tugevamat positsiooni Venemaa survestamises," lausus Reinsalu.

Mihkelson: ilmselt on mingid ettevalmistused Putiniga kohtumiseks tehtud

Peeter Tali märkis samuti, et ärevusse ei tasu sattuda ja tegu on pigem läbimõeldud käiguga.

"Ma arvan, et Trumpi jaoks on Ukraina ja NATO väga olulised ja see, et Ukrainat mitte kuidagi ei nimetanud, on strateegiline ambivalentsus – kui sa ei võta seisukohta avalikult ja sa ei ütle midagi, siis on raske lugeda ja prognoosida samme, et mida Trumpi administratsioon võib mõelda ja teha. Bideni administratsiooni Putini Kreml luges nagu raamatut. Selles mõttes oleks Bideni jätkamine presidendina olnud Kremlile märksa mugavam," ütles Tali.

Mihkelson märkis, et Trump pillas esmaspäeval siiski mõtte, et Venemaa ei tahtvat kõnelusi ja et see hävitaks või nõrgestaks Venemaad.

"Ilmselt mingisugused ettevalmistused Venemaa ja Ühendriikide presidendi kohtumiseks on tehtud. Kui kaugel nad on ja mis tegelikult on Trumpi nii-öelda mõtted, mis võiksid olla tulla kõnelustel nii-öelda lauale... Esmaspäeval olin terve päev Brüsselis koos Ukraina ülemraada liikmetega NATO peakorteris ja kui nendelt uurisin, kas ameeriklased on nendega jaganud informatsiooni, siis vastus oli, et kui on jagatud, siis väga vähestega, aga pigem ei tea. Ja ma ei ole kindel, et Trump ka praegusel hetkel täpselt teab, et mis otsast ta alustaks Putiniga kõnelusi, kui need üldse toimuma saavad," lausus Mihkelson.

Epler ütles, et Venemaa tugevnemine pole kuidagi Trumpi huvides ja seega oleks tõesti keeruline uskuda, et Ukraina teema kuidagi ebaoluliseks USA jaoks oleks muutunud.

"Kuna Trump on rääkinud Ameerika suureks tegemisest hästi palju, siis ta kindlasti ei saa endale lubada, et venelastele mingid või üldse järeleandmised tulevad, mis Ameerikat nõrgana laseks paista," lausus Epler.