Klaas: Tartu südalinna kultuurikeskuse hind ei tohi üle 92 miljoni kerkida
Tartu südalinna kultuurikeskuse maksumuse prognoos on märgatavalt kerkinud ning opositsiooni hinnangul tuleks plaanid kriitiliselt üle vaadata. Värske prognoosi järgi maksaks 2029. aastaks valmiv hoone 92 miljonit eurot. Tartu linna kinnitusel on see raha olemas, kuid kui hind veelgi kerkib, tekib vajadus kulusid kärpida.
Tartu linna ja Eesti kultuurkapitali vahel sõlmitud lepingu alusel on Siuru maksumus 73.7 miljonit eurot, mis on indekseeritud ehitushinna muutust arvestades. Nii on Siuru valmimise ajaks ehk 2029. aastaks prognooside järgi hind 92 miljonit eurot, millega südalinna kultuurikeskuse juhataja Aavo Koka ja Tartu linna sõnul ollakse algusest peale arvestanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me oleme väga selgelt enda jaoks Tartu linna finantsplaane tehes kultuurkapitaliga läbi rääkides võtnud seisukoha, et ta ei saa ega tohi kallimaks minna kui võimalik 92 miljonit, sest Tartu linnal on ka palju teisi vajalikke investeeringuid. Tehakse ka kontrolleelarveid ja viimane kontrolleelarve just äsja saabus ja see näitab, et kõik on tasakaalus," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas (RE).
"Algusest peale on kalkuleeritud, et see ilmselt on kusagil 92 miljonit eurot. see on see number, millest me oleme kogu aeg kinni hoidnud. viga mida sageli tehakse selliste eriti avaliku sektori objektide puhul on see, et räägitakse sellest algsest lepingu hinnast võtmata arvesse seda, et ehitis valmis nelja kuni viie või enam aasta pärast. ikkagi tuleb arvesse võtta need aastad, kus reaalselt see raha välja käiakse," ütles südalinna kultuurikeskuse juhataja Aavo Kokk.
Kultuurkapitali sõnul ei ole nemad siiski konkreetselt 92 miljoni euro suuruse piiriga arvestanud, kuid ehitushinnast tuleneva hinnatõusuga küll. Enne ehitushanget rääkida kindlast numbrist on aga Eesti kultuurkapitali juhi Margus Allikmaa sõnul ennatlik. Samas kinnitas ta, et isegi kui ehitushindade tõusu tõttu peaks Siuru projekt veidi veel kallinema, on praeguste prognooside alusel vajalik raha olemas.
"Me ei ole fikseerinud mingisugust piiri. Me oleme fikseerinud, et seda hinda korrigeeritakse ehitushinna indeksi võrra. Me kontrollime üle, kas see 73.7 korda ehitushinna indeks on väiksem kui ehitushankega tulev kogumaksumus või suurem. Kui ehitushankega tulev maksumus on suurem, siis tuleb hakata muutma projekti ja ehitushange tagasi võtta," rääkis Allikmaa.
Selleks, et hind ei kujuneks planeeritust kõrgemaks on juba planeerimise käigus tehtud kalkulatsioone ja kärpeid näiteks materjali valiku osas. Koka sõnul ei saa aga alati eelistada odavamat materjali, kui on teada, et selle kasutusiga jääb oodatust lühemaks. Võimalikke kokkuhoiukohti on teisigi.
"Kas on vaja nii massiivset sisehaljastust nagu me oleme kavandanud. viimane ilus näide on, et me otsustasime ise projekteerimise käigus ära projekteerida ehitussüvendi projekti. Meie kaalutlus on, et see on odavam kogu projektile. Asi, mida sageli tehakse, on see, et kui arendajal on plaan osta 400 tooli ja selgub, et tal seda raha 400 jaoks ei ole, ostab näiteks 200 ja 200 tooli rendib. Ja ostab siis, kui ta on raha kogunud ja seda sorti otsuseid on võimalik alati teha kuni viimase hetkeni välja," ütles Kokk.
Urmas Klaasi sõnul on võimalik mõned kulud nagu näiteks teede ümber kujundamine ka edasi lükata, kuid selliseid otsuseid ei ole tema sõnul vaja praegu spekuleerida.
Opositsiooni hinnangul oleks aga Siuru kulude pealt vaja rohkem kokku hoida. Näiteks Eesti 200 liikme Anneli Kannuse hinnangul viib investeering Tartu pankroti äärele, pidurdades teisi investeeringuid. Lisaks tuleb see tema sõnul kultuuritöötajate palgatõusu arvelt.
"Kui me elame majandussurutises ja kaitsekulude tõstmise vajaduses, siis on vastutustundetu ehitada betoonlahmakas 100 miljoni euro eest Tartu parki. Kui lõpptulemusena ei ole linnal raha seda Siurut lõpuni valmis ehitada, siis me saame tulemuse, kus meil on osaline park lõhutud, kus meil uut lahendust jõeni ei ole ja tegelikkuses meil ei ole ka raha nendele inimestele palka maksta, kes seal hoones töötavad. Nii et praegu oleks kaks võimalust - kas panna projekt seisma seniks kuni majanduskasv on piisav ja Tartul on päriselt see raha olemas või siis ehitada väiksemas mahus, selliselt, et kunstimuuseum ja raamatukogu saavad uue hoone," lausus Kannus.
Ka Isamaa Tartu piirkonna juhatuse liikme Tõnis Lukase sõnul tuleks projekt kriitiliselt üle vaadata, eriti siis kui projekt veelgi kallinema peaks. Samas kunstimuuseumi ja keskraamatukogu puudutavat peab ta esmatähtsaks.
"See kolmas muu ilu seal, seda võiks üle vaadata. Kõiki unistusi ellu viia lihtsalt ei ole võimalik. Meil siin lähedal on Vanemuise kontserdimaja, meil ehitati ERM-i mitmed saalid ja osa aega on seal ka tuli kustus. Peab vaatama, et me Tartu linnas üle ei dimensioneeri kõiksugu saale," sõnas Lukas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov