USA president Donald Trump kutsus eelmisel nädalal Davosis majandusfoorumil maailma ärijuhte üles kolima oma tootmine Ühendriikidesse, vastasel juhul tabavad neid tollimaksud.

Sven Mikser selgitas "Välisilmas", et Trumpil on kaks suurt eesmärki: vähendada USA kaubandusdefitsiiti ja viia USA-sse tagasi tööstussektori töökohti. Samas võib nende probleemide lahendamine tollimaksude toel ka USA-le endale muresid kaasa tuua.

"Mõlemad eesmärgid, kui neid hakata realiseerima läbi kõrgete tollimaksude, kätkevad endas ohtu märkimisväärseks hinnatõusuks ka Ameerika tarbijatele. See saab kahtlemata olema Trumpile poliitiliselt valus. Ja kui me vaatame tagasi Trumpi eelmisele ametiajale, kui mitmetele tootegruppidele, eeskätt terasetoodetele kehtestati tariifid, siis ju Euroopa Liit ja ka teised kaubanduspartnerid vastasid omapoolsete tariifidega Ameerikast imporditavatele kaupadele. Aga eskalatsioonivõime on Ameerikal just tänu ebatasakaalule kaubandussuhetes kindlasti suurem kui Euroopal või teistel partneritel," rääkis Mikser.

Tema hinnangul suudab Euroopa Liit enda sõltuvust USA-st vähendada ja näidata, et kaubandussõda ei ole mõtet pidada.

"Ma arvan, et Euroopa Liidul on märkimisväärne võime. Seda enam, et mitmed teised USA liitlased võivad leida ennast sarnasest olukorrast, näiteks Kanada. Nii et meil on märkimisväärne võime teha Ameerikale kas või katse-eksituse meetodil selgeks, et me oleme naturaalsed liitlased ja partnerid ja meil ei tasu teineteisega mõttetut vägikaigast vedada, sest sellest võidavad ainult totalitaarsete riikide juhid ja need, kelle huvid naturaalselt on meie omadest väga erinevad," selgitas ta.

"Euroopal on võime kehtestada tariife Ameerikast imporditavatele kaupadele viisil, mis näitab ameeriklastele, et nende huvides ei ole selle kaubandussõja pidamine," sõnas Mikser.

Mikser tõi näite, et USA poliitikas suurt mõjuvõimu saanud tehnoloogiaettevõtted võivad omakorda Euroopa Liidus sattuda vastamisi siinsete rangete digituru reeglitega.

"Näiteks vaatame seda, kuidas on üsna hirmutavas tempos toimunud Ameerika poliitika oligarhiseerumine, kus ikkagi märkimisväärset poliitilist mõjuvõimu omavad suurte tehnoloogiagigantide juhid, kellel on väga selged ärihuvid, mida nad realiseerivad nii sümbioosis Ameerika valitsusega, aga kindlasti laias plaanis kogu maailmas Ameerika valitsuse toel. Mitmed sellised algatused üsna kiiresti põrkavad näiteks Euroopa digituru regulatsioonidele. Ja siin arvan, et Euroopa Liit peab kanna väga selgelt maha panema ja seisma selle eest, mis on meie huvid," rääkis ta.

"Samamoodi ei saa Euroopa riigid eirata omaenda töötajate huve, vajadust hoida töökohti Euroopas, vajadust hoida Euroopa tööstust konkurentsivõimelisena globaalsel areenil. Peame nende asjade eest seisma isegi siis, kui see on kuidagi pinnuks silmas või häirib Ameerika Ühendriikide presidenti," lisas Mikser.