Norstati küsitlus näitab Isamaa edu kasvu koalitsiooniparteide ees
Erakonna Isamaa toetus on veelgi tõusnud, valitsuserakondade koondtoetus aga vajub järjest madalamale, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös igal nädalal korraldatava uuringu kolmapäeval avaldatud tulemustest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,8 protsenti, Reformierakonda 17,2 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,8 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (11,9 protsenti) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (2,6 protsenti).
Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,5 protsendipunkti võrra ning on võrreldes detsembri keskpaigaga 3,4 protsendipunkti võrra kõrgem. Reformierakonna toetus on langustrendis, olles detsembri algusega võrreldes langenud 3,3 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus ei ole viimastel nädalatel muutunud.
Eesti 200 toetust on Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes jälgitud peaaegu erakonna asutamisest alates ning see pole kordagi varem olnud nii madal.
Parlamendivälistest erakondadest oli viimaste andmete kohaselt Parempoolsete toetus 4,4 protsenti, Eestimaa Rohelistel 1,1 protsenti, erakonnal Koos 1,0 protsenti, Eesti Rahvuslastel ja Konservatiividel (ERK) 0,8 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 31,7 protsenti ning opositsioonierakondi 60,6 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal olnud.
Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 30.12-05.01, 06.01-12.01, 13.01-19.01 ja 20.01-26.01 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurim grupp Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,77 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,62 protsenti.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil tehti küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots
