Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28 protsenti ja Reformierakonda 18,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Järgnevad sisuliselt võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13,9 protsenti) ja Keskerakond (13,8 protsenti). Kaugele maha ei jää neist EKRE 12,5 protsendiga.

Parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on endiselt Eesti 200, mida lubab valida 4,2 protsenti. Neid edestavad ka parlamendivälised Parempoolsed 4,6 protsendi suuruse toetusega.

Erakonda Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid toetas 1,5 protsenti, sama suur oli ka roheliste toetus. Erakond Koos kogus ühe protsendi toetust.

Politoloog Martin Mölder arvutas ka nende toetusprotsentide pealt välja võimaliku kohtade jaotuse riigikogus: Isamaa saaks 34, Reformierakond 22, SDE 16, Keskerakond 15 ja EKRE 14 mandaati.

Koalitsioonierakondi toetas kokku 36,8 protsenti ning opositsioonierakondi 54,3 protsenti vastajatest.

Hinnang peaministri ja valitsuse tööle

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta.

Viimaste tulemuste põhjal arvab 30 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi. 63 protsenti vastajatest aga leiab, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

27 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 45 protsenti ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. oktoobrist 24. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (28 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,71 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,76 protsenti.