Sõerd: riigi kulude kasvu tuleks radikaalselt piirata

Kaitsekulude suurendamise katteallikad peavad olema mitmekesised, kuid kõige kaalukam osa sellest on kärbetega jätkamine, mida võib nimetada ka kulude kasvu radikaalseks piiramiseks, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Peaminister Kristen Michal ütles teisipäeval, et riigil tuleks kaitsekulusid suurendada viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning kulude katmiseks peaks raha tulema Euroopa Liidust, kärbetest ja ka laenurahast.
Sõerd rääkis ERR-ile, et kaitsekulude kasvu katteallikas peabki olema mitmekesine ja see lähtealus on õige. Kui vaadata kolme komponenti ehk EL-i eelarve või fondide kaudu rahastamist, eelarvereeglite leevendamist kaitseinvesteeringute osas ja kärpeid, siis Eesti kontrolli all on Sõerdi sõnul nendest ainult eelarvekulud.
Kui EL-i eelarve osas on reaalne, et kaitskulude rahastamine selle kaudu õnnestub kokku leppida ning samamoodi on ka EL-i eearvereeglitega, mis eeldavad läbirääkimisi ja kokkuleppeid, siis kõige kaalukamaks peab Sõerd just kärbetega jätkamist.
"Seda võib nimetada ka kulude kasvu radikaalseks piiramiseks või siis ka natuke teistsugust hoiakut eelarvekulude koomaletõmbamise osas," lausus ta.
Sõerd selgitas, et näiteks võiks suurendada inimeste omaosalust nii tervishoius, hariduses kui ka teistes valdkondades. Ta tõi välja arsti ja ettevõtja Ivo Saarma välja pakutud idee, et inimeste omaosalus võiks olla määratletud kindla protsendina ravikindlustuse eelarvest.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige viitas hiljutisele südamekirurgide probleemile, et ressursid operatsiooni läbiviimiseks – kirurgid ja tehnika – on justkui olemas, aga puudu on rahastusest. Teise printsiibina peaks Sõerdi sõnul suurendama patsiendi valikuvõimalust ehk võimaldama senisest laiemalt erameditsiini.
Lisaks tõi Sõerd välja uue riigisekretäri Keit Kasemetsa öeldut, et ministeeriumid kasutavad tegevuspõhise asemel kulupõhist ehk teistsugust eelarvet kui see, mille riigikogu vastu võtab.
"Näitake seda eelarvet ka meile ja siis räägime nendest kulukärbetest täpsemalt, sest tegevuspõhine kontseptsioon ei võimaldagi kärpeid käsitleda, selleks oleks vaja seda kulupõhist eelarvet, mida Kasemetsa sõnul ministeeriumid kasutavad," märkis Sõerd.
Makse tõsta tema hinnangul rohkem ei tohiks, sest Eesti peab oma maksukoormat võrdlema Leedu ja Läti, mitte Prantsusmaa või ka EL-i keskmisega. Meie maksukoormus on kasvanud ja see annab löögi riigi konkurentsivõimele ja pikaajalisele arenugle, nii et maksutõusudele ei tasuks Sõerdi sõnul üldse mõelda.
"Need on juba toimunud ja me peame opereerima olemasolevate maksude ja maksumäärade piires," tõdes ta.
Juba praegu maksab riik aastas ligi 300 miljonit laenuintressideks
Kristen Michal tõi välja ka laenuraha kasutamise kui ühe viisi kaitsekulude kasvu rahastada. Sõerd ütles, et kindlasti on kaitsekulusid ja kaitsevaldkonda laenuga rahastada mõistlikum, kui kasutada näiteks taasterahastust saadud laenuraha rohepööret toetavate oskuste arendamiseks.
"Pigem võiks see laenuraha minna tõesti kaitseinvesteeringuteks. Aga laenuraha puhul tuleb arvestada, et me maksame juba sellel aastal intressikuludeks 281 miljonit eurot, nagu rahandusministeerium on välja toonud. See intressikulu on üks kiiremini, kui mitte kõige kiiremini kasvav kuluartikkel eelarves. Kui see sellises tempos kasvab, jääb meil ju vähem ruumi eelarves muudeks vajalikeks kuludeks," tõdes Sõerd.
Samas pole laenurahal silti küljes ehk kui riik kaitsekulutuste katmiseks laenu võtab, ei tähenda see, et see laenusumma otse kaitseinvesteeringuteks kulub.
"Riigikassa töötab selliselt, et jälgitakse, milline on riigi üldine likviidsusvaru riigi kontodel ja kui see varu hakkab lähenema kriitilisele piirile, hakatakse valmistama ette uut võlakirjaemissiooni. Laenuraha, mis juurde võetakse, läheb nii olemasolevate laenude tagasimaksmiseks, intresside maksmiseks kui ka eelarve negatiivse rahavoo katteks," selgitas Sõerd.
Ta rõhutas siiski, et laenuraha on siiski vaid üks katteallikas ning tähtsaim on kulude piiramine. Sõerd viitas ka kolmapäeval tööandjate keskliidu poolt valitsuserakondade juhtidele saadetud pöördumisele, et kuni majanduskasvu taastumiseni tuleks külmutada riigi kulude indekseerimised või kujundada need jäädavalt ümber.
Lauri: EL peaks eelarvereeglid üle vaatama
Michali plaani kommenteeris sotsiaalmeedias ka Reformierakonna aseesimees Maris Lauri, kes tõi välja, et raha kulutades pole tähtis mitte protsent SKP-st, vaid see, mida selle kulutuse eest saadakse. Kui tegelikest vajadustest on pilt käes ja tegevuskavadest on mitu varianti, siis saab hakata hindama rahaliselt vajaduste täitmise võimekust.
"Ma ei arva, et peaksime makse tõstma. See on tehtud," oli Lauri Sõerdiga samal arvamusel. "Küll peaksime hindama, millele ja kuidas me riigina maksuraha kulutame. Peame tegema valiku, kas olulisem on kaitse või midagi muud. Kuidas erinevad soovid tasakaalustada ja järjestada? Kõike ei pea ju tegema korraga ja kohe, on asju, mida kannatab edasi lükata (ja nii võib selguda, et neid polegi vaja)," tõi Lauri välja.
Ta lisas, et laenuraha suurem kasutamine on ilmselt paratamatu, kuid laen on peegeldus suuremast eelarvepuudujäägist.
"Eelarvetasakaal on majanduslik ja ühiskondlik väärtus, mis annab suurema stabiilsuse ja tulevikukindluse ettevõtlusele ja seega ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Samas on olukordi, kus kulutuste tegemine ja suuremasse miinusesse minek on hädavajalik. Kas veelgi suuremad kaitsekulud on see koht? Kuna alati on keegi, kes ütleb, et midagi muud on vähemalt sama oluline, siis on piiride ületamisega see oht, et lõpuks läheb kõik käest. Seetõttu peab kulupiir jääma, kuid see tuleb mõistlikult seada," lausus Lauri.
Tema hinnangul võiks nüüd olla see koht, kus EL kaaluks, et mingist tasemest alates ei läheks kaitsekulud eelarvepuudujäägi kriteeriumi ehk kolme protsendi arvestusse.
"On see kaks või kolm protsenti SKP-st, kuid kuskil peab olema piir ning reeglid, mis välistavad suvakulude klassifitseerimise kaitsekuludena," ütles Lauri. "Euroopa peab seda tõsiselt kaaluma, sest kui tahame rahu ja suuremat kindlust, peab Euroopa end kehtestama ja olema enesekindlam."
Toimetaja: Karin Koppel