Energiakokkuleppe teinud Michal: arvutuste kohta küsige kliimaministeeriumist
Reformierakonna esimehena energeetikakokkuleppe sõlminud peaminister Kristen Michal ütles, et arvutusi elektri lõpphinnaga seoses tuleb küsida kliimaministeeriumist. Peaminister märkis laiemalt kommenteerides, et asjaolude muutudes võib ka hind muutuda.
Kliimaministeeriumis valminud prognoosi kohaselt peaks elektri lõpphind 2035. aastal olema 14,9 senti kilovatt-tunnis. Ja seal sees on võrgutasud jäänud samale tasemele. Kas need arvutused on lõplikud ja kas saab kindlalt öelda, et need jäävad, nagu selles arvutuses oli välja toodud, samale tasemele kuni 2035. aastani?
Kliimaministeerium saab oma arvutusi ikkagi ise selgitada. Kõik arvutused
energeetikas lähtuvad teatud hulgast eeldustest. Milline investeeringute hulk, millise aja jooksul neid tehakse, kuidas muutub majandus, kuidas muutub tarbijate vajadus. Nii et sellest lähtuvalt saavad nad hinnata seda. Eks ajas edasi minnes ka võrgu vajadused võivad muutuda. Kui meil tekib kuskile uusi tootmisi või tarbijaid, siis võib isegi muutuda. Nii et ta ajas on kindlasti
täpsustuv, aga eks kliimaministeerium ise selgitab.
Elektrilevi juhi sõnul on tarvis võrgu ilmastikukindlamaks muutmiseks 10 aastaga investeerida 1,6 miljardit eurot. Kui võrgutasud ei tõuse, siis kust see raha võetakse võrku investeerimiseks?
Ma ütleks nii, et seda, millises mahus ja millise tempoga Elektrilevi investeerida saab, määrab ju tegelikult konkurentsiamet, kes hindab nende investeeringute vajadust ja võimalusi seda edasi kanda tarbijatele. Võrgu investeeringute erinevad vahendid erinevatel osadel on erinevad, Elering kasutab selleks oma
ülekande ülekoormustasusid ja nii edasi, Elektrilevi saab selleks tõepoolest kasutada tarbijalt küsitavat. Nii palju kui ma nägin kliimaministeeriumi selgitustest, siis mõningane võrgutasu kasv on sisse arvutatud sinna. Aga veel kord – seda saavad nad ise selgitada. Te küsite minu käest kliimaministeeriumi arvutuste kohta. Ma ei pea neid üle tegema.
Ma küsin natuke ka tuuleparkide kohta. Millest lähtub arvestus, et kaks
teravatt-tundi maismaatuule toetuse korral tuuleparkide puhul tuleb täiendavat kaks teravatt-tundi maismaatuult turu vastu?
Hulk projekte on ju tulnud turu vastu. Need arvutused lähtuvad, vähemalt valitsusele antud informatsiooni põhjal, ikkagi juba reaalselt turul valitsevast situatsioonist, vestlustest turuosalistega. Täpseid projekte näidati isegi
valitsuskabinetis seinale. Nii et seda saab siis kliimaministeerium täpselt ise kirjeldada. Te küsite jälle kliimaministeeriumi küsimusi minu käest.
Koalitsioonipoliitikud jõudsid kokkuleppele Paldiski vesisalvesti rajamiseks.
Kas siis, kui ühe ettevõtte sõnul ei ole seda pikaajalist garantiid vaja, miks teie nägemuses oleks vaja riigi poolt seda pikaajalist garantiid salvestiste tegemiseks?
Kõikide energeetikaotsuste baas on ikkagi see, et meil oleks tasakaalus energiasüsteem, milles on erinevad osad. Taastuvenergiat on meil vaja selleks, et keskmist hinda allapoole tuua. Salvestust on vaja selleks, et samamoodi tarbijale kasu tuua ja tuumajaam on üks võimalus, millega tulevikus toota seda baasi, mis võiks olla 10, 15, 20 aasta pärast. Juhitavad võimsused tagavad selle, et kui taastuv ei tööta – tuult ei ole, päikest parajasti ei ole, siis ta hoiab seda tasakaalus. Nii et kõikidel nendel osadel on oma koht. Suuremahuline salvestuse mõte energiasüsteemis on ikkagi see, et ühtlustada ja tuua madalamaks seda koormust ja hinda tarbijate jaoks. See peaks olema tarbijale kasulik otsus ehk tarbijate jaoks odavam hind, see on salvestuse tellimise toetamise eesmärk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov