Eksperdid: Lufthansa osalus Air Balticus on Eestile hea uudis

See, et Lufthansa omandas kümneprotsendilise osaluse Air Balticus, on positiivne uudis mitte ainult Läti ettevõtte, vaid ka Eesti reisijate jaoks, ütles Nordica endine juht Erki Urva. Kunagine Estonian Airi juht Toomas Peterson märkis, et 14 miljoni euro investeerimine mõjub Lufthansa poolt Air Balticule usalduskrediidi andmisena.
Kolmapäeval teatas Lufthansa, et investeerib Air Balticusse 14 miljonit eurot ja saab sellega Läti lennufirmas 10-protsendise osaluse.
Nii Estonian Airi kui lennuametit juhtinud Toomas Peterson ütles ERR-ile, et Lufthansa niisugune otsus on pigem hea uudis.
"See indikeerib ka Lufthansa arvamust Air Balticu hetkeväärtuse kohta, mis siis oleks ca 140 miljonit, aga lõpuks otsustavad selle uued investorid, kui IPO läbi viiakse – kui viiakse," märkis ta.
Petersoni sõnul on 14 miljonit võrdlemisi pisike summa, aga kui arvestada Air Balticu käivet, üle miljardi euro küündivat laenukoormust, eelmiste perioodide akumuleerunud kahjumit, mida on umbes 650 miljonit eurot, ning Lufthansa võimalusi, näib see enne aktsiate esmamärkimist Air Balticule Lufthansa poolt usalduskrediidi andmisena.
Nordica endine juht Erki Urva ütles, et Lufthansa sammu mõju on raske prognoosida, sest neil on Air Balticus siiski ainult 10-protsendiline osalus, mis tähendab, et kontrollpakk on ikkagi Läti riigi käes.
"Mina arvan, et Lufthansa peamine huvi Air Balticus on ikka selles, et kuna Air Baltic teeb neile päris palju allhanget, on Lufthansa kogu aeg huvitatud sellest, et teatud liinidel oleksid odavamad vedajad, kes nendele allhanget teeksid," sõnas Urva.
Selle kohta, et Lufthansa sai kõigest 14 miljoni euro eest kümneprotsendilise osaluse, märkis Urva, et Air Balticul polegi muud väärtust peale strateegilise.
"Kui vaadata tema bilanssi, võlakoormust ja kõike seda värki ja kui palju sinna raha sisse pandud on, siis äriliselt ei ole ta ju tegelikult kunagi kasumit tootnud," tõdes Urva.
Peterson oletas, et enne võimalikku IPO-t võidakse firma reorganiseerida, mis tähendaks eelkõige kahjumlike liinide õgvendamist ja ACMI-teenuse ehk lennukite koos meeskonna, hoolduse ja kindlustusega täispaketina mõnele teisele firmale andmise suurendamist, sest liinide kinnipanemisel ja tiheduse vähendamisel jääb lennukeid üle.
"Probleemiks on osutunud ka Air Balticu lennukite Airbus 220-300 mootorid. Firmal on kõik seda tüüpi lennukid, mis on kütusesäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, aga mida peab nüüd ekstraordinaarselt hooldama, mis omakorda mõjub rotatsioonidele ning suurendab firma kahjumit veelgi," tõi Peterson välja.
Urva hinnangul polnudki Läti riigil eriti midagi teha – ettevõte vajab lisakapitali ning Euroopa Liidu riigiabireeglid lubavad sinna raha sisse panna ainult võrdses ulatuses koos mõne kaasatud erainvestoriga.
"Praegu see, et erainvestor tuli siia, võimaldas Läti riigil ka omalt poolt veel täiendavat raha lisada Air Balticusse," märkis Urva, kelle hinnangul on Lufthansa osalemine positiivne uudis mitte ainult Air Balticule endale, vaid kõigi lendajate jaoks ka Eestis. "Kas see võiks kaasa tuua seda, et Lufthansa hakkab dikteerima, kus ja kui palju lennata, see on omaette küsimus".
Urva sõnul ei saa välistada ka seda, et Air Balticu hiljutine avaldus, mille kohaselt selleks aastaks hulk lende lõpetati, võis olla Lufthansa seatud eeltingimus.
Endine Nordica juht meenutas, et ajal, mil tema ettevõttega veel seotud oli, käisid Nordical Lufthansaga tõsised läbirääkimised, mille sihiks oli Lufthansale allhangete tegemine, kuid selleks olid teatud eeltingimused, mis toona olid täitmata.
Tallinna lende ei peaks Lufthansa otsus esialgu mõjutama
Toomas Peterson prognoosis, et kaalumisel on ka Air Balticu nõukogu ja juhatuse vahetus, sest laieneda püüti peaasjalikult vana rahvusliku lennukompanii mudeli järgi, mis aga nõuab mastaabiefekti saavutamiseks palju raha ja aega. Esimesed märgid selle kohta on juba olemas, sest järgmisest hooajast ei avata lubatud uusi lende, sealhulgas Tallinnast.
Tallinna lende ei peaks Lufthansa otsus Petersoni hinnangul esialgu siiski eriti mõjutama, sest lennunduses planeeritakse pikaajaliselt. Pisut võivad aga paraneda edasi lendamise võimalused Lufthansa võrgustiku ja müügikanalite tõttu. Oluline on, kuidas läheb võimalik IPO ning kas vahetatakse välja juhatus ning muudetakse selle kaudu tunduvalt ärikontseptsiooni.
Peterson leiab, et Tallinna Lennujaam vajab investeeringuid, et luua paremaid tingimusi, sealhulgas ka rahaliselt, siin tegutsevatele ja uutele lennufirmadele.
"See on ainuke värav siit maanurgast välja lennata, kaaluda võib ka rahvusvaheliste hangete tegemist teatud liinidele, analoogselt näiteks Tartu-Helsingi liinile, mida osaliselt finantseerib Tartu linn," tõi Peterson välja. "Arvestades meie turu väiksust ja olematut transiitreisijate arvu, peaksime aastas ca 60-70 miljonit peale maksma, et tagada enam-vähem taskukohased piletid elementaarsetesse sihtkohtadesse."
Selleks tuleb Petersoni sõnul valmis olla, kui näiteks mõni suure osalusega lennufirma Tallinnas ära langeb. Küll aga ei tohiks tema hinnangul mingil juhul investeerida otse mõnesse lennufirmasse, sest Estonian Airi ja Nordica negatiivne saaga on näidanud, et riikliku lennufirma juhtimisega ei saadud hakkama ja seda väga pika perioodi jooksul.
Millal Air Baltic börsile läheb, pole veel teada. Lufthansa osalus Air Balticus muutub pärast ettevõtte börsileminekut aktsiateks ning börsil selguvast turuhinnast sõltub, kui suureks Lufthansa osalus jääb. Lepingu järgi ei saa see olla väiksem kui viis protsenti.
Toimetaja: Karin Koppel