Michal: kui tahame suuremat kogust energiat, on meretuuleparke vaja
Kuigi maismaatuuleparkide toodetav elekter on ühiku kohta odavam ning kõlanud on ka väiteid, et maismaaparkidest Eestile piisab, on vähemalt ühte meretuuleparki siiski vaja, kui tahame suuremat kogust energiat, ütles "Esimeses stuudios" peaminister Kristen Michal (Reformierakond).
Peale seda, kui kolme valitsuserakonna juhid leppisid kokku, et riik korraldab nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi, on kõlanud hinnanguid, et meretuuleparke Eesti elektrivajaduse rahuldamiseks tegelikult vaja pole. Meretuuleparkide toetuse maksmisel on arvestatud, et aastas võib sellele kuluda 130 miljonit eurot ja kuivõrd seda tehakse 20 aastat, võib summa kokku ulatuda 2,6 miljardi euroni.
Michal märkis, et erinevaid arvajaid on, kuid tavaliselt kiputakse eelistama valdkonda, millega ise ollakse seotud. "Need, kes müüvad gaasi, kiidavad gaasijaamu; kes rajavad tuumajaamu, kiidavad tuumajaamu; kes rajavad tuulikuid, räägivad tuulikutest, ja kes on töötanud Eesti Energias, räägivad pikalt põlevkivienergia kasulikkusest;" lausus ta.
"Fakt on see, et praegu tagame reserve põlevkivienergiaga, millega on umbes 1200 megavatti tagatud. Selle ühiku hind võrreldes uue gaasijaamaga on viis korda kallim. Sellest omakorda odavam on tuul. Kui jätame selles ideoloogia ja suhtumised kõrvale, siis eesmärk on ju Eesti inimestele ja majandusele kõige odavam võimalus," lisas ta.
Michali sõnul on maismaatuuleparkide elekter tõesti odavam, kuid et katta kogu prognoositav elektrivajadus, on vaja ka meretuuleparke.
"Maismaatuul on ühiku kohta on odavam, aga sealt ei tule seda võimsust. Kui me tahame suuremat kogust energiat, siis on meil vaja ka mereparke või mereparki, tõenäolisem on üks (meretuulepark)," lausus Michal.
Kui toetusi ei makstaks, et tuleks ka meretuuleparke Eestis turule, märkis ta.
"Kõige lihtsam selgitus meretuule toetamisel on see, et kui sa tahad teatud tootmisvõimsusi turule, siis see turg toimib nii, et sul on vaja garanteerida teatud maht neile. Ütleme lihtsustatult – kui see maksimaalne toetuspakett on 2,6 miljardit, siis rahvamajandusele kasu on viis miljardit," ütles peaminister.
Michali sõnul tuli otsus ära teha kas või seetõttu, et Eestis on tekkinud võitlus tuuleenergia vastu.
"Täna on pigem suur probleem paistmas – võitlus käib täna kõige soodsama energia ehk päikese-tuule vastu väga aktiivselt. Mõeldakse välja uusi lugusid, valeinfo narratiive. Sellega pidurdatakse. Nii et meil ongi mõistlik teha üsna tasakaalus pakett, kus on (elektritoomine) tuulest tuumani, salvestus sees samamoodi," lausus Michal.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio"; intervjueeris Liisu Lass