"Kuna tegemist on konkreetse analüüsimaja analüüsiga, siis see sisu on selle analüüsimaja oma ja see pole midagi, mida kliimaministeerium saab detailselt, kogu ulatuses jagada," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks kolmapäeval riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjonis peetud avalikul arutelul riigi kavandatava energiapoliitika üle.

Vaks selgitas, et ettevõte EA Energy koostatud analüüsis on arvestatud 18 riigi elektrisüsteemi hetkeolukorda, prognoose ja 42 erinevat stsenaariumi.

"Ehk siis see sisu, mis seal kirjas on, on hästi tehniline, hästi detailne ja see memo, kokkuvõte, mille komisjon on saanud, ongi kokkuvõte kogu sellest arvutusest, kogu sellest põhimõttest viidetega konkreetsetele numbritele, mida me iseenda analüüsides oleme kasutanud," rääkis ta, viidates riigieelarve kontrolli erikomisjonile edastatud lühikokkuvõttele analüüsist.

Vaks kinnitas, et ministeeriumile on mudeli sisu kättesaadav, ametnikud on sinna sisse vaadanud ja veendunud, et need tulemused on sellised nagu mudeli koostajad on seda selgitanud.

"See taust siin taga, miks me ei ole saanud seda materjali avalikuks teha – lihtsalt seal on materjali, mis on EA Energy intellektuaalne omand, mille nad on ise mööda maailma kokku korjanud ja see kuulub nende ärimudelisse. Meil ei ole võimalik neid andmeid igale poole avalikkusse jagada, sest see on osa äriprotsessidest," rääkis kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja.

Analüüsi oli EA Energy koostanud Eesti süsteemihalduri Elering tellimusel 2022. aastal.

Vaks selgitas, et seda kasutati, kuna sel ajal saadi valitsuselt soov selgitada välja, kuidas meretuul hakkab elektri hinda mõjutama.

"Selleks, et neid arvutusi kätte saada, oleks meil ministeeriumina kulunud üle aasta koos hangetega, mis tähendab, et me ise seda analüüsi sel hetkel tellida ei saanud. Me kasutasime materjale, mis selleks hetkeks oli Eleringi juures olemas, erinevad hinnaprognoosid, erinevad mudelid ja selle pealt – tegemist on 2022. aasta analüüsiga – saime indikatsioonid nende hinnastsenaariumite kohta ja nendest järgmistes tegevustes lähtusime," kirjeldas Vaks.

Ta rõhutas, et analüüs ei keskendu ainult meretuulele, vaid analüüs pakub välja 42 võimalikku stsenaariumit, kuidas elektri hind erinevaid võimsusi süsteemi lisades võib börsil kujuneda.

Koalitsioonierakondade juhid leppisid 26. jaanuaril kokku tuuleenergia arendamise parameetrites, sealhulgas 2,6 miljardi euro suuruse toetuste mahu meretuuleparkide arendajatele, kuid ei ole esitanud andmeid ega arvutusi, millel nende otsused põhinevad.

Vaata ülekande seda osa, kus Vaks analüüsi koostamise teema selgitab:

Hinnangud: arvutuskäik jääb segaseks, algandmeid ei tea

TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin ütles, et arvutuskäik minu meelest ei ole lõpuni selge. "Lubati avalikustada, aga arvutuskäik ei näita meile kõige sobivamat energiamiksi," ütles Rosin.

Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg sõnas, et arvutused tegid asja veel segasemaks.

"Võtame tarbijale väga suured koormised pikaks ajaks ja tarbijal on õigus teada, mis selle tulemusena juhtub. Need arvud, mida täna välja käiakse lõpphinnana - vahel öeldakse, et on elektrihind, siis et koguhind - need lihtsalt ei ole usaldusväärsed," rääkis Hamburg.

Hamburgi sõnul ei paista kusagilt välja, et elektri lõpphind võiks 2035-ks aastaks langeda.

"Hind, millest räägitakse, kuna ei tea selle arvutuskäigu algandmeid, siis selle kohta ei oska mitte midagi öelda, ütleme lihtsalt, et nii on arvatud, et koguhind langeb. Kui aga paned juurde kõik need kulud, mida vaja teha, et elektrisüsteem mahutaks seda ilmastikust sõltuvat elektrit, luua selleks reservid, salvestus, siis kuidagi ei tule välja, et hind langeb," sõnas Hamburg.

Riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni juht loodab siiski saada kliimaministeeriumilt kätte ka arvestuse lähteandmed.

See lähtedokument on 2022. aastal Eleringi tellitud Estlink3 tasuvusanalüüsi kohta, et seal sisalduvad mingid arvutused. Eksperdid, kes komisjonis olid, kuuldes seda informatsiooni, muutusid väga murelikuks, sest 22. aasta analüütilise kõrvaltootena, nende prognooside pealt kujundada 2035. aastaks energiapoliitilisi valikuid ei ole tõsiselt võetav," ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa).