Kriminaalhooldusaluste arv on aastaga 15 protsendi võrra vähenenud

Kriminaalhooldusaluseid oli Eestis eelmise aasta lõpus veidi üle 2700, mida on aasta varasemaga võrreldes 15 protsendi võrra vähem. Õrna kasvutrendi näitab ka kriminaalhoolduse edukalt lõpetanute osakaal.
Mullu suunati vanglast kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ligi 900 inimest. Üldkasulikule tööle määratuid oli 700 ja elektroonilise järelevalvega 110 inimest.
Kriminaalhoolduse all olevate inimeste põhilised süüteod on joobes juhtimine ja kehaline väärkohtlemine.
"Kriminaalhoolduse suutis lõpetada edukalt 81 protsenti hooldusalustest, aga 19 protsendi puhul nende enda käitumise tõttu pidid kriminaalhooldajad minema kohtusse ja paluma karistuse täideviimist vanglas," rääkis vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Kriminaalhooldustöö koosneb kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastamisest, selgitas Kuuse.
"Nii kriminaalhooldusalustele kui kinnipeetavatele pakume erinevaid sotsiaalprogramme, need on reeglina grupiviisilised programmid, mõni ka individuaalne, mis võimaldavad arutada läbi kõik need riskid, mis konkreetsel inimesel on ja leida mõistlikud lahendused nende riskide maandamiseks, oma käitumise muutmiseks," rääkis vanglateenistuse juht.
Kuuse ütles uuringutele viidates, et kriminaalhooldus võib olla tõhus vahend ka retsidiivsuse vähendamiseks: "Seda silmas pidades justiitsministeeriumis ka arutatakse, kas ja kuidas muuta tingimisi ja enne tähtaega vabastamise või kriminaalhooldusele allutamise praktikat nii, et suurem protsent neist, kes vanglas oma karistust kannavad, jõuaksid iseseisva eluni läbi kriminaalhoolduse perioodi."
Kriminaalhooldust puudutavad andmed on tänaseks täisdigitaalsed ja see lahendus annab rohkem vastutust ka hooldusalusele endale, ütles Tartu vangla infotehnoloogia ja andmehalduse peaspetsialist Liis Toom.
"Nad saavad siin tutvuda enda õiguste-kohustustega, vaadata oma hoolduskava, neile tuleb siia info, et millal nad peavad kuhugi minema. Ja see võimaldab suuremat koostööd ja ka suuremat kaasatust kogu sellesse protsessi," rääkis Toom.
Kuigi kriminaalhooldusaluste arv on vähenenud ja see võiks tähendada, et nüüd jätkub töötajatel hoolealuste jaoks rohkem aega, siis tegelikkuses ei ole ka vanglateenistus kärbetest pääsenud, tõdes Kuuse.
"Sel aastal oleme personalikuludelt pidanud kärpima natuke üle 700 000 euro. Järgmisel aastal ootab meid ees 2,2 miljoni ja ülejärgmisel aastal 4,4 miljoni suurune kärbe. Järgmisel aastal vähendame ametnikele makstavaid hüvesid, sellel aastal koondasime 20 kriminaalhooldaja ametikohta. 4,4 miljonit on veel arutlusel, et kust me siis ülejärgmisel aastal sellise kärpe leiame," rääkis vanglateenistuse juht.
Toimetaja: Mait Ots