Eestis on metskitsi eriti vähe just mandril
Metskitsede arvukus on praegu nii madal, et keskkonnaamet soovitas sügisel kitsejahist Mandri-Eestis praktiliselt loobuda. Nii jäi tänavu püssi ette ligi 4700 sõralist ning jahimeeste sõnul lasti lõviosa neist suvel, enne küttimissoovituse muutmist.
Metskitse jaht alagb 1. juunil ja lõppeb jaanuariga ning viimasel jahiaastal kütiti Eestis ligi 4800 kitse, seda on kordi vähem kui varasematel aastatel.
"Kui me võrdleme üleeelmise ehk 2023. aastaga, kui kütiti 12 500 kitse ja 2022 aastal peaaegu 21 000 metskitse," rääkis keskkonnaameti looduskaitse juhataja Tarvo Roose.
Küttimise langus peegeldab Roose sõnul metskitsede tegelikku olukorda looduses. Kits on ilvese põhitoit, ta on ka üks huntide põhilisi saakloomi, aga mõlemal kiskjal läheb Eestis praegu hästi. Nii andis keskkonnaagentuur mullu soovituse Mandri-Eestis metskitsede kohustuslike minimaalseid küttimismahte mitte määrata. Erand tehti vaid Saaremaale ja Hiiumaale, kus jahti võis pidada senises mahus.
"Suurusjärk pool või natukene alla poolte kütiti sellest saartel, nii et mandri peale jäi kuskil pealt 2000. Ja seda küttimist suunataksegi sinna, kus on vaja, kus on näiteks liiklusõnnetusi rohkem. Ei ole mõistlik reguleerida liiklusvahenditega ulukite arvukust," rääkis Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Mullu hukkus liiklusõnnetustes 3000 kitse, aga on olnud aastaid, kus see number on olnud 5000. Keskkonnaamet kaalus mullu ka võimalust metskitse jaht täielikult peatada, kuid seda ei pidanud ulukite seirega tegelev keskkonnaagentuur vajalikuks. Agentuuri juhi Taimar Ala sõnul pidasid nad õigemaks küttimise piiramist ja enamus jahimehi on sellest ka kinni pidanud.
"Metskits pole pindala kohta nad ei ole ühtlaselt jagunenud. Eri piirkondades on nende arvukus erinev, ja on piirkondasid, kus neid on väga vähe ja on piirkondi, kus neid on rohkem. Kus neid on rohkem, siis seal võivad nad põhjustada erinevaid kahjustusi ja nendel puhkudel on küttimine täiesti õigustatud," rääkis Ala.
Kui hästi kitsede sõrg tegelikult käib, selgub kevadel, aga tänavune talv on neile väga soodne.
"Kitsi hukub sügava lumega hästi palju. Aga sellel talvel on lumi praktiliselt olematu, toit on kättesaadav, kiskjate eest saab põgeneda," rääkis Korts.
Roose ütles, et kui jahti peetakse vähem ja kiskjate arvukus väheneb, siis võiks ka kitsede populatsioon hakata kiiresti taastuma.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK