"Venemaa on pühendunud droonitehnoloogia arendamisele ja rakendamisele oma relvajõududes. Nii kasvab lähiaastatel ka droonidest tulenev luure- ja ründeoht Eesti ning NATO jaoks," rõhutas amet. "Peale aktiivse sõjategevuse lõppu Ukrainas rakendab Venemaa peaaegu kindlasti droonisõjast ning lääne õhutõrjevahendite võimetest ja nõrkustest saadud kogemust jõudude ülesehitusel Eesti ja NATO piiride ääres."

VLA andmeil on Venemaal käivitatud riiklik drooniarenduse projekt, mille raames on loodud üle kogu riigi 48 teadus- ja tootmiskeskust, kus toimub droonide tootmine ja arendus.

"Venemaa plaanib toetada projekti keskmiselt umbes miljardi euroga aastas kuni aastani 2030 ning tagada sama ajaga sektoris miljoni töökoha loomine spetsialistidele, kes kantaks riiklikku elektroonilisse andmebaasi. Ühtlasi on projekti raames püstitatud eesmärk tagada droonideteemaline õpe 75 protsendis Venemaa koolidest," edastas välisluureamet.

Selle andmete kohaselt seadis Vene kaitseministeeriumi eesmärgiks jõuda Ukraina agressiooni toetuseks juba 2024. aasta lõpuks droonide tootmise tasemeni 100 000 drooni kuus.

"Pole kindel, kas Venemaa 2024. aastal oma ambitsiooni saavutas, kuid informatsioon viitab siiski, et aasta jooksul kasvasid droonide tootmismahud kuude lõikes kordi. Lisaks on Venemaa väga tõenäoliselt võimeline kasvatama ühesuuna ründedroonide tootmist kiiremini, kui Ukraina suudab tõhustada nendevastast kaitset," märkis VLA.

Amet andis ülevaate, kuidas Venemaa on Iraanilt droone ostnud ning asunud ka ise ühesuuna ründedroone valmistama ja arendama. Samuti rõhutas VLA Hiina rolli Vene drooniarenduses.

"Droonitootmine Venemaal sõltub endiselt otseselt lääne komponentidest – nende kättesaadavus, sealhulgas Hiina vahendusel, on Ukraina-vastase agressiooni võimaldaja ja pikaajaline oht Eesti julgeolekule," tõdes välisluureamet.

VLA kirjeldas, kuidas Venemaa on vajalike droonikomponentide hankimiseks üles ehitanud võrgustikud, mis otsivad pidevalt tarneahelates võimalusi lääne sanktsioonide alla pandud toodanguartikleid hankida, kaasates sellesse vahendajatena eri riikide ettevõtteid, et varjata Venemaad kui komponentide lõpptarbijat. "Seetõttu on peamine koorem sanktsioonide tagamiseks pigem hulgimüüjate kui komponentide tootjate õlul," tõdes amet.

Kuna hinnanguliselt liigub kuni 80 protsenti sanktsioonide alla pandud lääne komponentidest Venemaale läbi Hiina, siis näitab see, et sanktsioonide jõustamisel on peaaegu kindlasti nõrgaks lüliks nii tootjate, hulgimüüjate kui ka vahendajate Hiina esindused, rõhutas VLA.