"See, et Hiina on [aastaraamatus] jätkuvalt sees, on minu meelest väga oluline. Hiina osad on väga hästi kirjutatud ja avalikkus peaks neid kõigiti vaatama," rääkis Sinisalu Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema sõnul on välisluureamet hästi näidanud, mida Hiina teeb ja kuidas käitub. "Lisaksin veel omalt poolt, et tegemist on ikkagi kommunistliku diktatuuriga ja sellele on allutatud kogu ta tegevus. Nii et inimesed, kes Hiinaga suhtlevad, peaksid suhteliselt põhjalikult tutvuma selle materjaliga," märkis Sinisalu. "Süntees, milleni on jõutud, on väga hea ja tasuks sellesse süveneda, et Hiinat ei tohiks võtta kergekäeliselt. Ei tohi minna ka teise äärmusesse, et näha kõiges ja kõigis ohtu, aga tasuks suhtuda ettevaatlikult."

Sinisalu sõnul oli tore lugeda aastaraamatus välja toodud juhtumeid sellest, kuidas hoolimata Hiina väidetavast suurest sõprusest Venemaaga redigeeriti sealses meedias ikkagi ka Vladimir Putini ja ühe Vene marurahvusliku ideoloogi esinemisi.

Vene mõttekodade ülevaade on parktiline abivahend

Eraldi rõhutas Sinisalu välisluureameti aastaraamatus antud ülevaadet välispoliitikaga tegelevatest Vene mõttekodadest, mis erinevalt lääne sarnastest asutustest pole sõltumatud, vaid esindavad Kremli huve.

"Mis veel on minu meelest tänuväärne materjal, võiks isegi öelda, abivahend avalikkusele, on välisluure poolt tehtud väga hea ülevaade olulisematest Vene mõttekodadest, mis välispoliitikaga tegelevad," ütles ta.

"Osad on tuntumad, osad vähem tuntud - siin on antud ka need - ja kes on juhtisikud. Ja kui nüüd edaspidi avalikkuses käsitletakse läänes mõttekodasid, kus käivad aeg-ajalt külas ka Vene mõttekodade inimesed, siis tasuks sellest lähtuda ja vaadata, et kes siis kelle teenistuses on ja mis asja nad õigupoolest ajavad," rääkis Eesti endine juhtiv sisejulgeoleku ametnik.

Kommenteerides laiemalt VLA antud hinnangut Venemaa sise-elule, märkis Sinisalu, et suures osas on antud pilt täiesti adekvaatne ja tal selle suhtes etteheiteid ei ole. "Aga seda tulebki rahulikult lugeda ja panna konteksti, sest eks aastaraamat on ka selline eriline žanr, et välisluure jagab seda, mida on võimalik ja siin jääb väga palju sulgude sisse või sulgude taha, kuidas vaadata – kõigest siin ju rääkida ei saa.

Budapesti memorandum seostub ka Iraaniga

Puudutades sõda Ukrainas ja selle lahendusi, viitas Sinisalu 1994. aastal USA, Ühendkuningriigi ja Venemaa osalusel sõlmitud kokkuleppele, millega Ukraina loovutas Nõukogude Liidu ajast tema valdusesse jäänud tuumarelvad ja sai selle vastu julgeolekugarantiid, aga see ei hoidnud ära Venemaa rünnakut tema vastu. Sellel võib olla laiem geopoliitiline mõju arvestades Iraani tuumaprogrammi ja lääneriikide püüdlusi takistada Teheranil aatompommi omandada.

"Meil on ju ka Iraan, kes on erinevate Ameerika administratsioonidega üritanud mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida," ütles Sinisalu. "Kui Iraan näeb, et sellele vilistatakse, siis mis järelduse ta teeb? Et sa ei saa tegelikult suurriike võtta partnerina, sa ei saa neid usaldada. Siin on see mõõde ka, et see ei ole pelgalt Ukraina küsimus, mis Budapesti memorandumiga ununeb," rääkis. "Ma kindlasti ei kiida kuidagi heaks Iraani režiimi tegevust, aga lääneriigid peavad arvestama, mis seal taustal on. Ukraina hülgamine toob minu arvates kaasa teatud doominoefekti," lisas Sinisalu.

Vene mõjutustegevuse tõrjumisel on oluline roll sisepoliitikal

Rääkides Vene mõjutustegevusest demokraatlike lääneriikide ühiskondades, rõhutas Sinisalu, et alati ei pruugi populistlikud ja Venemaale sobivaid seisukohti esitavad poliitilised liikumised olla sugugi olla tekitatud Moskva initsiatiivil ja toel.

"Euroopa ei ole ju midagi monoliitset ja ühtset, igas riigis on omad poliitilised liikumised ja sellised populistlikud liikumised kipuvad aeg-ajalt olema mõneti sarnastel positsioonidel Venemaa narratiividega.  Ma ütlen nii, et ei maksa siin ka näha tonti, et iga puu taga on Vene luuraja. Tihti on need sisemised arengud, mida Venemaa lihtsalt ära kasutab, ei maksa Venemaad ka liiga suureks maalida," selgitas ta. "Fakt on see, et need sisemised protsessid, mis on olnud, teevad Euroopa vastuvõtlikumaks nendele mõjudele."

"Küsimus on pigem selles, et kas terve mõistus saab võita või see kohatine hirm ja majanduslik surutis on hea teejuht. Ma arvan, et ei ole ja kui hirm saab inimestest võitu, siis võib arvata, et populistlik tendents suureneb, inimesed kipuvad haarama nii-öelda õlekõrrest ja see ei ole hea," märkis ta. "Lähiperspektiiv saab olema äärmiselt keeruline ja eks väga palju sõltub poliitiliste juhtide tegevusest, kui adekvaatsed nad on, kas nad tunnistavad oma vigu ja leiavad lahendused edasiseks või mitte. Väga palju hakkab sõltuma konkreetselt inimeste igapäevasest toimetulekust," leidis Sinisalu.

Äri ajamisse araabiamaadega tuleb suhtuda ettevaatlikult

Vastates palvele kommenteerida kunagise Eesti kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics enamusosaluse müümist 2023. aasta veebruaris Araabia Ühendemiraatide (AÜE) firmale, viitas Sinisalu ka välisluureameti aastaraportis sisalduvale põhjalikule ülevaatele Venemaa koostööst Araabia Ühendemiraatidega (AÜE) ning ütles, et hoiduks militaarkoostööst selle riigiga.

"Mina isiklikult suhtun skeptiliselt selliste riikidega äri ajamisse sellistes valdkondades nagu kaitsetööstus. Aga need otsused on tehtud ja siin vist ilmselt tagasipööramist ei ole," märkis ta.

Sinisalu sõnul on araabiamaad kohati väga oportunistlikud, ajavad oma asja ja on skeptilised nii Ameerika, Euroopa kui Venemaa suhtes, püüeldes oma isikliku heaolu, võimsuse ja mõju kasvatamisele. "Eks see on valikute küsimus. Öeldakse, et kapitalil pole rahvust, aga kapitali omanikul on rahvus. Nii et sellest kindlasti tasuks õppida ja see, et välisluureamet sellele tähelepanu on juhtinud, siis selle põhjal tasuks kaaluda ja järgnevaid samme, mida teha," leidis ta.

Küsimusele, kas üldse araabiamaadega äri ajada ning kuidas hinnata, et Eesti ettevõtetel aitavad suhteid sisse seada ka Eesti poliitikud, märkis Sinisalu, et vaataks iga juhtumit eraldi.

"No võiks muidugi ettevaatlikum olla, aga mida see tähendab? Ma arvan, et seal tuleks vaadata sektorite kaupa, mida teha ja mida jätta tegemata. Eesti turg on väike ja ettevõtted, kes on orienteeritud välisturgudele ja soovivad oma müüki edendada - neid ei peaks kindlasti hukka mõistma. Ja see, et valitsus ja ministrid seda äri edendavad, on minu meelest tervikuna positiivne," rääkis ta. "Ma ütleksin, et siin üldistamine hea ei ole, tuleks lähtuda juhtumipõhiselt, iga asi vajab eraldi läbivaatamist."

Kokkuvõtvalt tunnustas Sinisalu välisluureameti tänavust aastaraamatut, öeldes, et paneks sellele koondhindeks vähemalt neli pluss: "Päris siiralt, viiepalli süsteemis ma ütleksin neli pluss, väga hea, kohati võiks isegi viie panna."