Tallinnas on mitmeid huvi- ja spordikoole, kus õppetöö käib vene keeles, kuid linn peab seda takistuseks eestikeelsele õppele üleminekul. Ainult koolitundidest ei piisa, kui vabal ajal toimub suhtlus endiselt vene keeles.

"Meil on selliseid spordiklubisid, kus on ainult vene lapsed. Loomulikult, kui seal on kõik vene lapsed ja kõik toimub vene keeles, siis sinna ka ükski eestikeelne laps trenni tegema ei lähe. Ja me kindlasti tahame seda muuta. Me tahame edaspidi motiveerida spordiklubisid kaasama erineva emakeelega lapsi oma treeningutesse, selleks, et keelekeskkonda parandada," lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Lahenduseks plaanib linn hakata rahaliselt enam toetama neid asutusi, kus tehakse pingutusi segarühmade loomiseks ja eesti keelele üleminekuks. Esimesena võetakse ette spordiklubid.

"Meil on ees seismas reform. 1. septembrist me suurendame spordi pearaha 75 protsenti, see on väga oluline tõus, aga koos sellega me vaatame üle ka need tingimused, mille alusel me spordiklubisid rahastame. Lisaks sellele, et lapsed peavad seal tegema trenni, me tahame sinna panna ka teatud kvaliteedimõõdikud, millest üks on see, et oleks ka mitmekesine meeskondade koosseis, et eestikeelset tööd oleks selle tulemusel rohkem," rääkis Ossinovski.

Ossinovski sõnul on plaan algusjärgus ja klubidega alles hakatakse sel teemal suhtlema. Ka plaanitakse mõne aasta pärast kehtestada huvikooli õpetajatele C1 keeletaseme nõue.

Kanutiaia huvikoolis on eesti ja vene emakeelega lapsi enamvähem pooleks.

"Kõige parem keeleõppevorm ongi läbi mängu, läbi tegevuse, läbi huvihariduse. See aitab keelt omandada praktikas, konkreetsete kogemustega, läbi mängude, läbi tegevuste. Selline keele omandamine toimub kõige loomulikumal teel," ütles Kanutiaia huvikooli arendusjuht Andres Kask.

Haridusminister Kristina Kallas näeb vene-eesti segarühmade ideel jumet ka üle Eesti, kuid omavalitsuste rahaline valmisolek selleks on napp. Samuti pole praegu mitmel pool piisavalt eestikeelseid huviõpetajaid.

"Kui te mõtlete näiteks omavalitsuste muusikakoolide peale, lihtsalt toon näite, siis täna need muusikakoolid toimivad suures osas venekeelsetena. Kui me nüüd paneme keelenõuded peale ja ütleme, et ainult eesti keeles tohib teha, õpetajatel peab olema C1 tasemel eesti keele oskus, selleks et ta muusikakoolis õpetaks, siis ma arvan, et näiteks Narva linna muusikakool paneks ennast kinni," lausus Kallas.

Seepärast vajaks reform tema hinnangul aastaid üleminekuaega.