Hegsethi sõnul pole USA Ukrainat reetnud, kutsus NATO-t tõstma kaitsekulusid
USA kaitseminister Pete Hegseth vestles enne NATO kaitseministrite kohtumist ajakirjanikega ning ütles, et rahukõnelused pole Ukraina reetmine ning kordas oma üleskutset tõsta NATO kaitsekulud viie protsendini SKP-st.
Ajakirjanikud uurisid, kas viimaseid rahukõnelusi saab näha Ukraina reetmisena.
"Mingit reetmist ei ole. On äratundmine, et kogu maailm ja Ühendriigid on pühendunud ja huvitatud rahust, läbiräägitud rahust, nagu president Trump on öelnud – peatada tapmine. Ja nii nõuabki see mõlemalt poolelt nende asjade tunnistamist, mida nad (tunnistada) ei taha," vastas Hegseth ajakirjanikele.
Hegseth rääkis veel, et Trump on parim läbirääkija, kes toob mõlemad pooled laua taha kokku.
Hegseth ütles, et Venemaa agressioon Ukraina vastu oli NATO jaoks mõistmise hetk, et sõjaline liit peab olema jõuline ja tugev.
"Seetõttu on president Trump nõudnud NATO kaitsekulutuste suurendamist, et Euroopa riigid mõistaksid, et see on kiireloomuline, tõeline oht kontinendile, ja see agressioon peab olema äratuskellaks," ütles Hegseth.
Hegseth ütles, et Venemaa agressioonile vastuseismine on Euroopa kohustus.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles aga, et tema hinnangul poleks pidanud USA enne kõneluste algust tegema järeleandmisi.
"Minu hinnangul oleks olnud parem rääkida võimalikust NATO liikmesusest Ukraina jaoks või võimalikust maa-ala kaotamisest läbirääkimislaua taga," ütles Pistorius
Pistorius hoiatas, et Putin provotseerib jätkuvalt Euroopat ning kiire rahukokkulepe ei pruugi tingimata lahendada kõiki muresid.
Pistorius ütles samuti, et kõnelustel ei saa Euroopat kõrvale jätta. Tema sõnul peaks Saksamaa sellest osa võtma, kuid see on teiste otsustada.
Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu hoiatas nõrkuse näitamise eest. Ta ütles, et see võib kaasa tuua dramaatilised tagajärjed, mis on vastupidised rahu toomise eesmärgile. Ka Lecornu ütles, et NATO peab kaitsekulutusi suurendama.
Lecornu ütles, et NATO-l tuleb otsustada, milline on alliansi tulevik.
"Inimesed nimetavad seda kõige tähtsamaks, kõige tugevamaks sõjaliseks liiduks ajaloos. Ajalooliselt on see tõsi, aga küsimus on selles, kas see on tõsi ka 10 või 15 aasta pärast," ütles Lecornu.
Ka NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et Kiiev tuleb kaasata kõnelustesse. Sama sõnumit kordas veel Suurbritannia kaitseminister John Healey.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Guardian/Reuters/BNS