"Eilne informatsioon, mis meile Ameerikast jõudis, võib öelda, et faktiline läbirääkimiste alguspunkt, ei tõota midagi head, seda tuleb ausalt tunnistada," ütles Reinsalu neljapäeval usutluses ERR-ile. "Niisugune tormihoiatus võimalikuks tulevaseks määramatuseks Euroopale, aga sealhulgas Eestile, tähendab nüüd retoorika asemel reaalajas tegutsemist," lisas ta.

Lisaks Eesti ja kogu Euroopa kiiremale relvastumisele tuleb Euroopa riikidel ruttu sõnastada oma positsioon julgeolekukõnelusteks USA praeguse valitsusega. Reinsalu rõhutas: "Meil on väga oluline formuleerida veenev Euroopa positsioon, mille pinnalt pidada venitusteta läbirääkimisi ka Ameerika Ühendriikidega."

"Ma arvan, et meie ülesanne on mitte heituda sellest esmasest Ameerika Ühendriikide avalöögist läbirääkimistele ja võtta kuidagi passiivne roll, mitte minna selle retoorikaga libisevalt kaasa. Ma pean seda äärmiselt oluliseks. Me peame olema külmaverelised, sest nagu näha, need läbirääkimised hakkavad olema vägagi toore iseloomuga. Ja nendes toore iseloomuga läbirääkimistes tuleb ka ise omada tugevat lähtepositsiooni," jätkas Isamaa esimees.

Sellise positsiooni formuleerimiseks võiks Eesti koos sarnaselt mõtlevate riikidega algatada Euroopa Liidu erakorralise ülemkogu kokkukutsumise, leidis Reinsalu: "Ma kaaluks tõsiselt Eesti ja samameelsete riikide poolt ettepaneku tegemist, et niisuguses muutunud situatiivses keskkonnas edasiste sammude kavandamisel koguneks venitusteta Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse läbi nii palju, kui see on võimalik, Euroopa ühispositsioon ja samamoodi ka Euroopa nõudmised, Euroopa käsitlus. Sest kui me oleme siin passiivsed, siis peame aru saama, et see sisaldab meile määratut julgeolekuriski, mis tegelikkuses tähendab ka seda, et meil on oht sisuliselt tekitada Minsk 3 - laadne lepinguline keskkond, mis ei ole paraku jätkusuutlik ka rahu tagamise mõttes."

Euroopa peab tema sõnul praeguses olukorras leidma oma raskuspunkti, mis ei tohi Reinsalu ütluste kohaselt olla lihtsalt jutupunktidena toodetud poliitiline [jutu]vada, vaid peab näitama, et Euroopa on valmis reaalselt panustama mitte ainult sõnades, vaid ka reaalsetes tegudes ja veelgi rohkem Ukrainat toetama, ka psühholoogiliselt.

Kuna Reinsalu hinnangul ei saa ilma Euroopa esindajateta siinset püsivat julgeolekukorraldust paika panna, peab Euroopa ka panustama nendesse läbirääkimistesse. "Need läbirääkimised, nagu ma ütlesin, on eeldatavasti vägagi toored, alguspunkti on sõnastanud Ameerika Ühendriigid. Küsimus on, millise vastuse annab Euroopa ja loomulikult see eileõhtune vastus Weimar + avaldusena (Reinsalu mõtleb Euroopa suurriikide tehtud ühisavaldust) ei ole piisava kaaluga."

Reinsalu sõnul on alanud Euroopa julgeolekukorra ümberkujundamine ning selle tulemused võivad olla väga murettekitavad. "Objektiivselt on need riskid väga suured hetkel, järelikult nendele riskidele peab vastama ka meie käitumine. Ja see käitumine, see stiil on muutunud tooremaks. Ka meie, see tähendab Euroopa positsioon peab olema veenvam ja avameelselt ütlema välja enda huvisid, sealhulgas ka Ukraina kui Euroopa osa huvisid arvestavaid positsioone," rääkis ta. "Kas me leiame, et see on aktsepteeritav meie huvides, et Ukraina NATO-tuleviku küsimus kuhugi tühjusesse pihustub? Ei ole! Kas me leiame, et veenva julgeolekutagatiste süsteemi puhul on vastuvõetav Ameerika Ühendriikide puudumine sealt? Ei ole. Seda tuleb deklareerida mitte lihtsalt retoorikas, vaid seda peavad toetama ka muud praktilised tegevused," rõhutas suurima opositsioonipartei juht.

Küsimuse kohta Eesti vägede saatmisest rahuoperatsioonile Ukrainas vastas Reinsalu, et enesestmõistetavalt peab Eesti sellega kaasuma.

"Siin ei ole mingit küsimust eraldi võetuna. Aga me peame aru saama, et see on läbirääkimiste alguspunkt. Me vajame Eesti positsiooni pinnalt nii palju kui võimalik samameelsete riikidega Euroopa ühise positsiooni kujundamist. Et Euroopa oleks läbirääkimiste osaline ja selles keskkonnas on võimalik kujundada ka praktiline tulemus sisuliselt rahvusvahelises keskkonnas. Ma soovitan Eesti valitsusel selle pinnalt liikuda. Mitte meediaruumi pinnalt, kujundades positsiooni nii-öelda möödaminnes. Loomulikult Eesti ei jää kõrvale, aga me peame sõnastama ja täpselt määratlema, mis on Euroopa laiem huvi ja selle pinnalt pidama läbirääkimisi," rääkis ta rahuvalve teema kohta.

Kommenteerides võimaliku kahepoolse lepingu sõlmimist USA-ga meie julgeoleku kindlustamiseks, tõdes Reinsalu, et ennekõike ongi meie USA-ga suhtlemise taga julgeolekuline huvi.

"Ja mida lähedasemad on meie suhted Ameerika Ühendriikidega väga erinevates eluvaldkondades ja kui selle kaudu on võimalik meie julgeolekulisi elulisi huvisid paremini realiseerida, see vastab meie huvidele. Siin ei ole vähematki kahtlust selles. Ühendriikide kohaloleku, igasuguste meetmete ja abinõude kasutamine vastab meie julgeolekuhuvidele," rääkis ta. "Aga ma ütlen nõnda, et kõigis nendes võimalikes ettepanekutes, diplomaatilistes konsultatsioonides ei tohi me kindlasti jätta endast muljet, vaid peame vältima paanilisust või rabedust. Sammud peavad olema veenva sisuga kaetud, võimalikud ettepanekud argumenteeritud ja need peavad olema ka nii-öelda vastastikku huvitavad," lisas ta.