2024. aasta suvel avaldas valitsus plaani meretuuleparkidele plaanitud toetusmeetmest, mille kulu elektritarbijale oleks kuni 130 miljonit eurot aastas 20 aasta jooksul ehk kokku kuni 2,6 miljardit eurot. Maismaatuuleparke on plaanis toetada sama pikal perioodil aga 20 miljoni euroga aastas.

Meretuuleparkidele kujutab toetusmeede niinimetatud hinnakoridori 65 eurot megavatt-tunni kohta. See on maksimaalne toetus, mida tootjatele makstakse, kui hind langeb alla tootjate poolt vähempakkumistel esitatud piiri.

Kuigi valitsuse prognoos Eesti elektri tarbimise kohta on arutelude ajal langenud, pole see avaldanud mõju mereparkidele plaanitavale toetusele.

Jaanuari lõpus avaldatud koalitsioonileppes on ümber hinnatud varasem elektritarbimise prognoos. Kui varasem kliimaministeeriumi prognoos oli pakkunud 2035. aastaks elektritarbimiseks 15 teravatt-tundi, siis tuuleparkide vähempakkumiste aluseks võeti nüüd Eleringi prognoos, mille järgi kasvab elektrienergia tarbimine Eestis 2035. aastaks hoopis 11 teravatt-tunnile. Praegu on aga elektritarbimine Eestis ligi kaheksa teravatt-tundi aastas.

Samuti hindas valitsus alla meretuuleparkide vähemapakkumise mahtu, varasema nelja teravatt-tunni asemel leppis koalitsioon kokku kaheteravatt-tunnise vähempakkumise.

Ministeerium: arvutused on olemas seletuskirjas ja eelnõus, mis saavad mõne päeva pärast avalikuks

ERR saatis möödunud nädala teisipäeval kliimaministeeriumile päringu, millel meretuuleparkidele mõeldud summa 2,6 miljardit eurot põhineb ning miks pole plaanitav toetussumma muutunud, kuigi teised näitajad tehtes on arutelude käigus vähenenud.

Kliimaministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et sai meili kätte, kuid nädal aega hiljem polnud temalt vastust tulnud. (Pärast uudise ilmumist saatis kliimaministeeriumi pressiesindaja vastuse - toim.)

Pressiesindaja vahendas kliimaminister Yoko Alenderi (RE) sõnu.

"Oleme vastavalt finantsvajaku analüüsile koostanud seaduseelnõu ja pakume välja meetme, kus kontrollime maksimaalset toetuse summat. Selle lahendusega oleme kindlad, et ühiskonnale on meede kasumlik, ehk ka maksimaalne toetus väiksem kui kasu madalamast hinnast, ka konservatiivse tarbimisprognoosi realiseerumisel," sõnas Alender.

"Sõltuvalt pakkumustest, turuhinnast ja tarbimise mahust saab toetuse maht siit reaalsuses vaid väiksem tulla ehk kasu ühiskonnale sel juhul kõrgem. Maksimummaht tuleb riigiabiloast ja seaduse eelnõust. Kui toetatav maht on kuni kaks teravatt-tundi aastas, siis on ka maksimum eelarve kuni 2,6 miljardit eurot 20 aasta peale."

Pressiesindaja lisas, et arvutused on olemas seletuskirjas ja eelnõus, mida nad saavad jagada paari päeva pärast. 

Ministrid soovitavad arvutusi küsida kliimaministeeriumilt

ERR küsis eelmise nädala teisipäeval kliimaministeeriumist vastust oodates majandus- ja tööstusminister Erkki Keldolt (RE), millel toetuse summa põhineb.

Keldo soovitas aga prognoose ja arvutusi küsida kliimaministeeriumist.

Ta märkis, et mere- ja maismaatuuleparkide rahaline arvestus aastate lõikes tuleneb sellest, kui palju potentsiaalselt tarbija peab selle 20 aasta jooksul taastuvenergia tasu maksma.

"On hästi oluline rõhutada, et neid arvutusi ja prognoose on tehtud selle vaate läbi, et energia omahind uute tootmisvõimsuste lisamisel läheb tarbija jaoks alla ja tegelikult tänu sellele ka tulevikus energialõpp hind on soodsam," ütles Keldo. "Aga konkreetselt see rahaline suurus, mis 20 aasta jooksul tuleb, tuleneb taastuvenergia tasudest kõikide tarbijate peale."

ERR märkis, et toetussummast 2,6 miljardit eurot hakati rääkima 2024. aasta suvel. Sellest ajast on aga elektri tarbimismahu prognoos muutunud, kuid toetussumma püsinud sama.

"Kuna täpseid arvutusi on teinud kliimaministeerium, siis seda peabki kliimaministeeriumist küsima. Sellel neljapäeval on see valitsuses, kus nad siis ka tutvustavad täpsemaid viimaseid arvutusi. Nemad oskavad öelda," lausus Keldo.

Samal päeval "Esimeses stuudios" sel teemal selgitusi andnud peaminister Kristen Michal (RE) rääkis, et 2,6 miljardi suuruse toetuse puhul on rahvamajandusele kasu viis miljardit.

Kui saatejuht Liisu Lass küsis, kust need arvutused tulevad, vastas Michal: "Samast kohast, kus kliimaministeerium neid arvutusi teeb, nende mudelitega. Nad kindlasti võivad neid täiendavalt kirjeldada. Ja need numbrid on pikalt avalikkuse ees olnud."

Valitsuse istungil vähempakkumiste tingimustes kokkulepe ei sündinud

Eelmisel nädalal toimunud valitsuse istungil ei leppinud koalitsioonierakonnad vähempakkumiste tingimustes kokku.

Kliimaminister Yoko Alenderi (RE) sõnul on koalitsioonierakonnad põhimõtteliselt vähempakkumiste tingimustega nõus, kuid valitsuse istungil see veel heakskiitu ei leidnud.

"Täpsustame seal veel numbreid, mõjuhinnanguid, et seletuskiri oleks võimalikult lihtsalt ja selgelt loetav ja loodame, et järgmisel nädalal saame siis selle saata juba ka riigikogusse," ütles Alender.