Peaminister Keir Starmer peab praegustest kohustustest kaugemale minema, et näidata USA presidendile Donald Trumpile, et suhtub Euroopa kaitsmisse tõsiselt, ütles Johnson väljaandele The Telegraph esmaspäeval, kui ta oli visiidil Kiievisse, kuhu olid Venemaa sissetungi kolmandaks aastapäevaks saabunud paljud Euroopa liidrid.

Johnsoni üleskutse väljaandele The Telegraph antud usutluses eelneb Starmeri sel nädalal toimuvale visiidile Washingtoni, kus Briti valitsusjuht esitab muuhulgas Trumpile ettepanekud, mis hõlmavad Suurbritannia kaitsekulutuste suurendamist.

Kuid Johnson märkis, et olemasolevad plaanid suurendada kulutusi 2,3 protsendilt 2,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) tähendavad siiski, et Ühendkuningriik panustab ikkagi kümneid miljardeid nõuetest vähem ning ta kutsus üles tõstma kulutused 2030. aastaks kolme protsendini.

Johnsoni sõnul aitaks kolmeprotsendiline eesmärk veenda Trumpi, et Euroopa võtab tõsiselt regiooni kaitsekoormuse jagamist ajal, kui Valge Maja uus administratsioon ei soovi enam Euroopa kaitsesse nii palju panustada.

"2030. aastaks peaksime jõudma kolme protsendini," ütles Johnson. "2,5 protsenti ei ole piisav."

Briti endine peaminister püüdis oma intervjuus siluda Washingtoni ja Kiievi vahelisi suhteid, mis halvenesid Trumpi hiljutiste kommentaaride pärast, milles too väitis, et Ukraina ise provotseeris sõja Venemaaga.

Johnson kirjeldas neid kommentaare kui solvangut Ukraina sõjas hukkunute suhtes ning ütles ka, et Kiievil on moraalne põhjendus hankida endale tuumarelv, kui lääs ei suuda Ukrainat piisavalt toetada.

Konservatiivse partei liikme Johnsoni toetus kaitsekulutuste tõstmiseks kolmele protsendile lisaks iga-aastasele kaitse-eelarvele umbes 20 miljardit naela ja ületaks tunduvalt seda sihttaset, mille leiboristid on praegu ette näinud. Haridusminister Bridget Phillipson nimetas pühapäeval isegi olemasolevat 2,5 protsendilist eesmärki ambitsioonikaks.

Johnson ütles, et see võib Ühendkuningriigi majandusele tõuke anda, kui kulutada kodumaisele kaitsetööstusele. "Oleme kaitsetööstuses ja droonitehnoloogias maailmas esikohal. See võib suurendada tööhõivet kogu riigis. Tahame Ühendkuningriigis majanduskasvu välja tuua – teeme seda ja see on suure eesmärgi nimel."

Johnson kaitses Trumpi kriitika alla jäänud Zelenskit

Vene täiemahulise sissetungi ajal Briti peaministri ametis olnud Johnson on Ukrainas endiselt kangelane, kes avaldas Kiievile sissetungi alguses otsest toetust, kui Suurbritannia tarnis Ukrainale tuhandeid tankitõrjerakette, mis aitasid peatada Venemaa katsed pealinna vallutada. Tema järgi on Ukrainas nimetatud vähemalt neli tänavat, tema nimi antud ühele ka burgerile ja saiakesele ning Ukraina kasakate selts võttis ta oma auliikmeks.

Samas on Johnson ka Trumpi lähedane toetaja, kuulutades eelmisel aastal, et Trumpi teine ​​presidendiaeg oleks Ukrainale kasulik.

Kuigi ta väljendab endiselt Trumpi suhtes usaldust, pidi ta esmaspäeval hukka mõistma USA liidri kommentaari, mille kohaselt olevat Volodõmõr Zelenski diktaator, kes provotseeris konflikti Venemaaga. "See on kõige kohutavam ohvrisüüdistamise akt, mida ma kunagi näinud olen. Öelda, et Ukraina alustas sõda, ajab iiveldama," sõnas ta. "See on puhas Kremli propaganda ja solvab sõdureid."

Tüli vaigistada püüdes rõhutas ta, et Trumpi laiapõhjaline eesmärk oli tõugata Euroopa mis tahes rahulepingus proaktiivsesse rolli. Ta ütles, et toetab Briti ja Prantsusmaa juhitud rahuvalvejõudude loomise plaane Ukrainas ning Kremli vastuväiteid lääne vägede sinna paigutamise kohta tuleks ignoreerida.

"(Kui) saadad Briti sõdurid kohale, suured Euroopa väed Ukrainasse, siis hävitad sellega Putini pretensiooni kontrollida Ukrainat," ütles ta.

Johnson kutsus konfiskeerima Vene külmutatud varasid

Johnson väljendas pettumust, et nii Saksamaa kui ka Poola on seni välistanud oma sõdurite saatmise Ukrainasse rahu valvama, oletades, et mõlemal riigil oli "ajalooline kogemus Ukrainasse tungimisest" – Saksamaal natsiperioodil ja Poolal marssal Józef Piłsudski nõukogudevastaste jõudude juhtimisel.

"Ma arvan, et see on natuke ärevust tekitav, kuid ma arvan, et Poola on kindlasti lõpuks kohal, nagu ka teised riigid," märkis ta.

Samuti kutsus ta Starmerit ja teisi Euroopa liidreid üles lõpetama nääklemist selle üle, kas konfiskeerida jäädavalt umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa keskpanga varasid, mis Euroopa kontodel on külmutatud. EL-i juhid pole seni seda tahtnud teha, kartes vastumeetmeid lääne ärivaradele Venemaal.

Johnson sõnul näitaks Vene varade konfiskeerimine Washingtonile, et Euroopa suhtub Ukraina kriisi lahendamisse tõsiselt ja et küsimus ei ole seaduslikkuses, vaid lihtsalt poliitilises tahtes.

"Peaminister peab sellest riigikassale rääkima, isegi kui see neile ei meeldi. Aga me tegime seda ju [Iraagi diktaatori] Saddam Husseiniga. Me peaksime võtma need varad ja kasutama neid ukrainlaste abistamiseks ja aitama maksta jätkuva sõjalise tegevuse eest," rõhutas Johnson.

"Ministrid on pidevalt öelnud, et peaksime need varad ära võtma, kuid siis riigikassa ja rahandusministeerium ütlevad: "Oh ei, me ei saa seda teha." Kuid Trump näeb seda, kas me oleme tõsiseltvõetavad või mitte. Ta näeb põhimõttelist sihikindluse puudumist," tõdes Johnson.

Tuumarelva omamine võiks olla moraalselt põhjendatud

Küsimusele, kas Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkorraldamine võib vajada üleeuroopalist tuumaheidutusvahendit – praegu on aatomipommid vaid Ühendkuningriigil ja Prantsusmaal – vastas Johnson, et on vastu tuumarelvade edasisele levikule. Kuid ta väljendas mõistmist Zelenski hiljutiste kommentaaride suhtes, et Ukrainal peaks saama tuumarelva, kui teda ei võeta NATO liikmeks.

1994. aasta Budapesti memorandumi kohaselt nõustus Ukraina loobuma oma nõukogudeaegsest tuumaarsenalist vastutasuks rahvusvaheliste julgeolekugarantiide eest – mida Kiievi sõnul on Venemaa räigelt rikkunud.

"Ukraina on aus ja mõistlik juhtum - nad loobusid oma tuumavõimekusest, teades, et neid kaitstakse. Aga neid kaitsemeetmeid ei pakutud," ütles Johnson. "Mulle ei meeldi mõte, et riigid soetavad rohkem tuumarelvi. Kuid ma näen Ukraina puhul moraalset põhjust. Siiski ei tohiks seda ebaseaduslikult teha ja ausalt öeldes arvan, et nad võivad ka ilma selleta sõja võita," rääkis ta.

Johnson toetab Ukraina-USA maavaradelepingut

Johnson avaldas toetust ka kavandatavale 500 miljardi dollari suurusele tehingule Ukraina ja USA vahel, mis võimaldaks Washingtonil pääseda ligi Ukraina haruldaste muldmetallide leiukohtadele kompensatsioonina Ameerika sõjaaegse abi eest. Zelenski oli selle varem tagasi lükanud, öeldes, et tingimused on liialt ebaõiglased, kuid esmaspäevaste teadete kohaselt on lepingut muudetud ning see on allkirjastamiseks peaaegu valmis.

"Kui Ukraina teeb selle tehingu USA-ga, siis alustab ta selgelt protsessi, et ühendada oma majandus USA-ga, mitte aga Venemaa korrumpeerunud kleptokraatiaga," ütles ta.

Ka väljaanne Politico kirjutas, kuidas Johnson teeb lobitööd Trumpi soovitud maavaradelepingu sõlmimiseks Ukrainaga

Johnson ütles, et on näinud viimast ettepanekute mustandit ja väitis, et see on Ukrainale soodsam kui esimene kavand.

"Ma vaatan seda dokumenti ja näen Ukraina jaoks positiivseid asju," ütles Johnson Jalta Euroopa strateegia aastakonverentsil. "Ma arvan, et see sisaldab lootuse ja progressi seemneid."

Johnson tõmbas paralleele kavandatava lepingu ja Teise maailmasõja aegse USA lend-lease'i, programmi vahel, mille eesmärk oli liitlaste varustamine sõjas Natsi-Saksamaaga sealhulgas pikaajaliste laenude abil.

"Jah, see on ühelt poolt väljapressiv, aga nii oli ka Lend-Lease 1941. aastal, kas pole? Ameeriklased täiesti halvasid meid," rääkis ta.

"Ma mõistan, kui murettekitav on mõelda, et see tehing võib teie riigi jaoks olla röövellik. Kuid ma tõesti arvan, et me peame selle faasi läbima, mõistma, mis see tehing tegelikult on."

Johnsoni kommentaar tuli pärast seda, kui Ukraina kõrge ametnik ütles esmaspäeval, et tehingu piirjooned on küpsemas.

"Ukraina ja USA meeskonnad on maavarade lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõppfaasis," ütles Ukraina asepeaminister ja justiitsminister Olga Stefanišõna sotsiaalmeedias. "Läbirääkimised on olnud väga konstruktiivsed, peaaegu kõik olulised üksikasjad on lõpule viidud. Oleme pühendunud selle kiirele lõpuleviimisele, et jätkata lepingu allkirjastamist."

Johnson rääkis ka, et isegi kui Washington viiks USA toetuse Ukrainale täielikult nulli, võivad paljud Ukraina sõdurid otsustada sõdimist sellest hoolimata jätkata.

"Põhiline tõsiasi on see, et Ukraina on otsustanud olla vaba ja Zelenskit on minu arvates ilmselt poliitiliselt tugevdanud, rünnakud tema ja tema legitiimsuse vastu," märkis Johnson.