Eesti Energia ärikasum kahanes 400 miljonile eurole
Eesti Energia kontserni 2024. aasta jooksva äritegevuse normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum ulatus 400 miljoni euroni, normaliseeritud puhaskasum ilma varade allahindluse mõjuta oli 186 miljonit eurot, teatas ettevõte. Mõlemad kasuminäitajad 2023. aastaga võrreldes langesid.
Kontserni juhatuse liikme ja finantsjuhi Marlen Tamme sõnul kasvas 2024. aastal Eesti Energia pea kõikide kontserni ärivaldkondade kasumlikkus. Erandiks on hääbuv põlevkivielektri tootmine, mille kasumlikkus on tugevalt langenud.
"Taastuvenergia tootmine, elektrimüük, võrguteenuse osutamine ning vedelkütuste tootmine on ärivaldkonnad, mis kõik andsid tugeva panuse kontserni kasumisse. Varustuskindluse tagamiseks oluline põlevkivil põhinev elektritootmine on aga turul oma konkurentsivõime kaotanud ning toodab kahjumit," selgitas Tamm.
Tamme sõnul teeniti pool kontserni ligi 1,8-miljardilisest müügitulust elektri müügist ning taastuvenergia tootmisest, kusjuures ligi 60 protsenti müügitulust teeniti väljaspool Eestit.

2024. aastal tootis Eesti Energia kokku 3791 gigavatt-tundi elektrit, mis on viis protsenti ning 177 gigavatt-tundi rohkem kui aasta varem.
"Puhta ning konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist aitasid enim kasvatada Enefit Greeni Sopi-Tootsi tuulepark (255 MW) Eestis, Akmene (75 MW) tuulepark Leedus ja Tolpanvaara tuulepark (72 MW) Soomes," märkis Eesti Energia.
"Olenemata Auvere elektrijaama heast töökindlusest 2024. aastal, vähenes kontserni mittetaastuva elektri elektri toodang selle madala konkurentsivõime tõttu 18 protsendi võrra."
2024. aastal investeeris Eesti Energia 722 miljonit eurot, millest üle poole läks taastuvenergia arendamisse läbi tütarettevõtte Enefit Greeni ning ligi viiendik võrguteenuse arendamisse läbi jaotusvõrgu ettevõtte Elektrilevi.
"Oleme mitmete investeerimisprojektidega jõudnud lõppfaasi ning sel aastal ootame tehtud investeeringutelt juba kasumi tootmist," lisas Tamm.
Võrreldes 2023. aastaga vähenes investeeringute maht seitse protsenti ja 57 miljoni euro võrra. Suurima osa investeeringutest, 388 miljonit eurot, moodustasid kontserni taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni investeeringud uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Sealhulgas investeeriti näiteks 229 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepargi rajamisse ning 103 miljonit eurot Kelme tuulepargi rajamisse.
Võrguteenuse kvaliteedi parandamiseks ning mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamiseks investeeris grupi võrguettevõte Elektrilevi 2024. aastal 138 miljonit eurot.
Lisaks investeeris kontsern 78,4 miljonit eurot Enefit 280-2 õlitehase ehitusse, mis on vundamendiks tuleviku jätkusuutliku keemiatööstuse rajamisel.
Varade allahindlused vähendasid normaliseeritud puhaskasumi 15 miljoni euroni
Põlevkivi elektritootmise taandumine ning sellest tulenev põlevkivi kaevandusmahtude vähenemine tingis kontserni varade hulka kuuluvate kaevanduste raamatupidamisliku allahindamise 64 miljoni ulatuses.
Seoses ehitusperioodi pikenemisega ning projekti valmimise viibimisega hinnati 107 miljoni euro ulatuses alla ka ehitusjärgus õlitehas.
"Vedelkütuste tootmine on jätkuvalt kasumlik ärivaldkond, ka 2024. teenis see rohkem kui neljandiku kontserni kulumieelsest ärikasumist," ütles Tamm.
"Samal ajal saab tehas hilisema valmimise ja regulatiivsete tähtaegade tõttu kokkuvõttes prognoositust vähem aega tulu teenida. See tõi ka kohustuse tehase raamatupidamislik väärtus alla hinnata," selgitas Tamm.
Põhivarade allahindluse tulemusena 171 miljoni euro ulatuses oli Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum 2024. aastal 15 miljonit eurot.
2024. aastal maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 92 miljonit eurot. Lisaks moodustasid CO2 emissioonikulud turuhinnas 184 miljonit eurot.