USA sõjaline abi Ukrainale on peatunud ka varem, kui eelmise administratsiooni ajal käisid toetuse jätkamise üle kongressis teravad vaidlused. Ukraina kinnitusel on nad seetõttu paremini ette valmistunud.

"Ukraina juba toodab rohkem kui 30 protsenti relvadest, varustusest ja laskemoonast, mida on enda kaitsmiseks vaja. Töötame pidevalt, et täita 50 protsendi eesmärk. Olen kindel, et jõuame selle eesmärgini sel aastal," ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal.

Ukraina jaoks on esmajoones oluline teada saada, millised tarned täpselt peatati, sest suur hulk neist oli lõpujärgus. Osa oli kiidetud heaks ka kongressi poolt, mille osas tuleb Ukraina presidendikantselei andmetel jälgida kindlaid õiguslikke protseduure.

"Tundub, et see otsus puudutab nii relvi, soomukeid kui ka laskemoona, mis pole veel Ukraina pinnal. Seega kõik, mis oli Poola kaudu Ukraina poole teel,
on vähemalt mõneks ajaks täielikult peatatud," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Igor Gretski.

"Väga oluline on ka see osa, mida ei saa käega katsuda ehk siis see, kas luureinfo, mida USA on jaganud ukrainlastega, et kas see ka nüüd seisma pandi ja kas seda jätkuvalt jagatakse ja kui jagatakse, siis missugusel määral," ütles kindralmajor reservis Neeme Väli.

Ukraina on juba andnud märku, et nad analüüsivad, mida oleks võimalik hankida rahvusvahelistelt turgudelt või asendada Euroopa toodanguga.

Väli sõnul on Ukraina jaoks kõige suurem probleem nende süsteemidega, mida toodetakse USA-s ja millele Euroopal pole võrdväärset analoogi vastu pakkuda. Näiteks toob ta õhutõrjesüsteemi Patriot. Kui kaua Ukraina USA abita vastu peab, on Väli sõnul keeruline öelda.

"Ei tea ju, mida ja kui palju neil olemas on. Ja kindlasti loeb ka see, et kuivõrd see lahingutegevus läheb intensiivsemaks, kui see on täna, sest viimasel paaril nädalal see intensiivsus on olnud natukene madalam ja nüüd on küsimus, kas Venemaal on nii palju jõudu, et üritada see paus ära kasutada," rääkis Väli.

"Ukraina kaitseväel on ladudes üsna suur hulk laskemoona, millega nad peavad vastu vähemalt kevade lõpuni või suve alguseni. See sõltub lahingtegevuse intensiivsusest," ütles Gretski.

Eesti kaitsevägi keeldus teemat kommenteerimast, öeldes et lahtisi otsi ja oletusi on veel liiga palju.