Hanschmidt märkis Delfi Ärilehes ilmunud arvamusartiklis, et me pole maksupalagani lõppu veel näinud.

"Peaminister on öelnud, et on maksurahu. Aga mina näen ikkagi hiilivaid rohemaksusid, sest see kvoodikaubanduse süsteem on tegelikult suur tööpõld spekulantidele. Sa ei tea isegi järgmise kuu hindasid. CO2 tonn maksis alguses kaks-kolm eurot, siis 20 eurot ja öeldi, et see on normaalne. Siis jõudis hind isegi 100 euroni tonnist, praegu on 70-80 eurot. Ja sellega maksustatakse sind ära ja see maks kogu aeg kõigub," lausus Hanschmidt "Esimeses stuudios"

Hanschmidti sõnul tähendab plaanitav ETS2 ehk heitmekoguste kauplemise süsteem maanteetranspordile ja elamute kütmisele, et läbi transpordi jõuab see maks ka kaupadesse ja teenustesse, mis tähendab inflatsiooni taaskordset tõusu.

ETS2 käivitamise vastu on viimasel ajal sõna võtnud Poola peaminister Donald Tusk , ka Eesti peaminister Kristen Michal on öelnud, et seisab selle eest, et Euroopa Liit lükkaks ETS2 kehtestamise edasi.

Hanschmidti sõnul peaksid kõikvõimalikud maksud olema paigas, mitte sõltuma börsil toimuvast, nagu see on heitmekoguste puhul. Ta tõi näiteks hiljutise Euroopa Liidu otsuse, millega pidid liikmesriigid oma gaasvarusid täiendama, mis andis hea võimaluse spekulantidele gaasi hind üles viia.

"Õnneks oli üks vastutustundlik Saksa ametnik, kes ütles, et täitsa täis ei pea (mahuteid) ostma ja hind langes 59 eurolt 49 peale, 20 protsenti. Täna on hind juba 37 eurot megavatt-tunnist," lausus ta.

"Probleem on see, et meil on liiga kõrge inflatsioon"

Eesti majandus näitas eelmise aasta viimases kvartalis üle pika aja kasvunumbreid. Hanschmidti sõnul loodab ta, et see ei ole ühekordne tõus, millel järgneb taas langus.

"Ma loodan, et majandus hakkab ikkagi kasvama ja põhjuseks on see, et euribor on kahe protsendi juures," ütles ta.

Kõige olulisem on tema sõnul Eesti majanduse jaoks aga julgeolek, sest viimasel kahel aastal on Eestist lahkunud palju välisinvestoreid. "Miks nad on lahkunud – meil endal on kõhutunne, et ikkagi julgeolekuküsimuse pärast. Välisinvestorid tulevad siis, kui on selge ja tugev julgeolekuolukord. Ja selle saame tugevaks siis, kui teeme nähtavaid asju," nentis ta.

Et ettevõtjad majanduse kasvule aitamiseks liiga palju riigi poole vaatavad, Hanschmidt ei nõustunud.

"EI vaata. Meie jaoks on oluline hea keskkond. Kuidas me selle saavutame – majanduskasv nüüd algas – väga hea. Probleem on see, et meil on liiga kõrge inflatsioon, pea viis protsenti. Me oleme nagu allakäiguspiraalis – eelmine aasta saime aru, et riigieelarve on vaja korda teha. Selleks et riigieelarve korda teha, tuleb tõsta makse. Tõsteti makse, ettevõtjad olid suhteliselt vaiksed. Selle (maksude tõstmise) tulemusel tekib inflatsioon, mistõttu on vaja indekseerida riigieelarvet, mistõttu eelarve läheb jälle tasakaalust välja. Seetõttu tulebki indekseerimine ära kaotada. On muidugi grupid, keda tuleb aidata, aga igal juhul automaatne indekseerimine peab ära kaduma, "lausus Hanschmidt.

Hanschmidt lisas, et tööandjate keskliidul on valmimas ka oma energeetikaprogramm, millega tullakse avalikkuse ette aprilli alguses.