Oluline laupäeval, 8. märtsil kell 22.05:

- Zelenski: Ukraina on täielikult pühendunud dialoogile USA-ga;

- USA otsus satelliidipilte mitte jagada sunnib Ukrainat pimedana sõdima;

- Tusk: järeleandmised Venemaale toovad Ukrainale kaela rohkem pomme;

- Venemaa teatas kolme küla tagasivõtmisest Kurski oblastis;

- Venemaa Kiriši naftatehas sai droonirünnakus kahjustada;

- Dobropilljas hukkus Vene rünnakus neli, sai viga 18 inimest;

- Arvamusuuring: Zelenski toetus on tõusnud 67 protsendile;

- Ukrinform: USA jätkab osaliselt luureinfo jagamist Ukrainaga;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Zelenski: Ukraina on täielikult pühendunud dialoogile USA-ga

Ukraina on täielikult pühendunud konstruktiivsele dialoogile USA esindajatega järgmisel nädalal Saudi Araabias, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.

Zelenski lisas, et Ukraina loodab kohtumisel kokku leppida vajalikes otsustes ja sammudes.

"Ukraina on soovinud rahu selle sõja esimesest sekundist. Realistlikud ettepanekud on laual. Võti on kiiresti ja tõhusalt edasi liikumises," kirjutas president sotsiaalmeedias.

"Meie oleme täielikult pühendunud konstruktiivsele dialoogile ja me loodame arutada ja leppida kokku vajalikes otsustes ja sammudes," lisas ta.

Zelenski ütles, et külastab järgmisel nädalal Saudi Araabiat ning pärast tema esmaspäevast kohtumist kroonprintsiga jäävad Ukraina diplomaatilised ja sõjaväelised esindajad kohapeale, et kohtuda teisipäeval juba USA meeskonnaga.

USA otsus satelliidipilte mitte jagada sunnib Ukrainat pimedana sõdima

USA satelliidifirma Maxar on lõpetanud Ukrainale satelliidipiltide näitamise, kinnitavad Washington Post, Politico ja BBC.

Seni on satelliidipildid andnud Ukrainale olulist abi Venemaa liikumiste tuvastamiseks ja Ukraina taristule rünnakutega põhjustatud kahju kontrollimiseks.

Maxari avalduse kohaselt on Ukraina juurdepääs satelliidipiltidele blokeeritud USA otsusest tulenevalt, väidab meedia.

BBC-le antud intervjuus ütles Ukraina major, et nüüd on Ukraina sõjas talle kallale tunginud Venemaa vastu pimedaks jäetud.

Tusk: järeleandmised Venemaale toovad Ukrainale kaela rohkem pomme

Poola peaminister Donald Tusk mõistis laupäeval hukka Venemaa öised õhurünnakud Ukrainale, öeldes, et see on see, mis juhtub, kui keegi barbaritele järeleandmisi teeb.

"Veel pomme, veel agressiooni, veel ohvreid. Järjekordne traagiline öö Ukrainas," kirjutas Tusk sotsiaalmeedias pärast vähemalt 14 inimese elu nõudnud Venemaa rünnakuid Ukraina ida- ja kirdeosas.

Venemaa teatas kolme küla tagasivõtmisest Kurski oblastis

Venemaa väitis laupäeval, et tema väed võtsid Kurski oblastis ukrainlastelt tagasi kolm küla.

Venemaa kaitseministeerium teatas Viktorovka, Nikolajevka ja Staraja Sorotšina tagasivõtmisest.

Ukraina algatas eelmisel suvel rünnaku Venemaale kuuluvas Kurski oblastis, kuid Venemaa on taastanud oma kontrolli enam kui kahe kolmandiku Ukraina vallutatud territooriumi üle.

Venemaa Kiriši naftatehas sai droonirünnakus kahjustada

Venemaa üks suuremaid naftatöötlemistehaseid Leningradi oblastis Kirišis sai kahjustada, kui seda tabas Ukraina droonirünnakust tingitud praht, vahendas Reuters kohaliku kuberneri teadet.

Surgutneftegazile kuuluv Kiriši naftatehas on üks kahest Venemaa suuremast ning seal rafineeritakse umbes 17,7 miljonit tonni toornaftat aastas, mis moodustab riigi kogutoodangust 6,4 protsenti.

"Õhutõrje tulistas alla ühe läheneva drooni ja teine hävitati ettevõtte territooriumi kohal," teatas Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko Telegramis. "Kui praht alla kukkus, kahjustas see ühe paagi väliskonstruktsiooni."

Kuberneri sõnul ei saanud keegi vigastada. Rafineerimistehasele tekitatud kahju ulatus ei ole selge ning olukorda pole kommenteerinud ei Surgutneftegaz ega ka Ukraina.

Vene kaitseministeeriumi teatel lasti riigi kohal alla 31 drooni, millest 26 Krasnodari oblastis.

Dobropilljas hukkus Vene rünnakus neli, sai viga 18 inimest

Ukraina idaosas Donetski oblastis asuvas Dobropillja linnas hukkus Vene rünnakus reede hilisõhtul vähemalt 11 inimest ja 30 sai vigastada, teatas hädaabiteenistus.

"Õhtul tabasid venelased Dobropillja kesklinna. Tapeti vähemalt 11 inimest ja 30 inimest sai haavata," teatas hädaabiteenistus Telegramis, lisades, et vähemalt üheksa hoonet on kahjustatud.

Öösel ütles Donetski oblasti sõjakuberner Vadõm Filaškin, et tapeti neli inimest ja kannatada sai neli mitmekorruselist korterelamut, kuid siis olid kahjustused veel täpsustamisel.

Harkivi oblasti sõjakuberner Oleh Sinehubov lausus aga, et laupäeva varastel tundidel hukkus Bohoduhhivi linnas üks inimene. Enne venelaste ohvrirohkeid rünnakuid oli USA president Donald Trump ähvardanud reedel Venemaad Ukraina jätkuva pommitamise korral uute sanktsioonidega. 

Samal ajal leidis Trump, et tema meelest on Venemaaga sõja lõpetamise osas lihtsam asju ajada kui Ukrainaga, sest Moskva käes on kaardid ja ta usaldab diktaator Vladimir Putinit.

USA välisminister Marco Rubio pidas laupäeval telefonikõne Ukraina välisministri Andri Sõbihaga. Rubio kordas Trumpi eesmärki kolm aastat kestnud sõda kiiresti lõpetada ja rõhutas, et "kõik pooled peavad astuma samme jätkusuutliku rahu tagamiseks", kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et Ukraina on kõige enam huvitatud rahust, kuid see seisab Venemaa taga. Ta leidis, et esimesed sammud tõelise rahu saavutamiseks peaksid olema selle sõja ainsa põhjuse ehk Venemaa sundimine lõpetama rünnakud inimeste elude vastu. 

Järgmisel nädalal korraldatakse Saudi Araabias Ukraina uued kõnelused USA ametnikega. Zelenski sõidab Saudi Araabiasse eeldatavalt esmaspäeval, et kohtuda kõigepealt kroonprints Mohammed bin Salmaniga.

Arvamusuuring: Zelenski toetus on tõusnud 67 protsendile

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõ toetus tõusis veebruari lõpus 67 protsendile, edastas laupäeval uudisteportaal Ukrinform viitega Kiievi rahvusvahelise sotsioloogiainstituudi (KIIS)  korraldatud arvamusuuringu tulemustele.

"2025. aasta veebruari esimese poole seisuga, enne Ukraina ja USA suhete halvenemist, usaldas 57 protsenti ukrainlastest president Volodõmõr Zelenskit, 37 protsenti aga mitte. Usalduse ja umbusalduse vahe oli +20 protsenti," teatas KIIS.

"Seejärel, 14. veebruarist 4. märtsini 2025 tõusis usalduse tase 67 protsendile ja tema umbusaldajate osakaal langes 29 protsendile," edastas instituut ja märkis, et usalduse ja umbusalduse vahe suurenes +38 protsendile.

Küsitluse kohaselt oli presidendi toetus veidi madalam Ukraina idaosas, kus teda usaldas 60 protsenti ja ei usaldanud 38 protsenti. Teistes piirkondades (läänes, lõunas ja keskosas) usaldas teda 66-69 protsenti ja ei usaldanud 28-30 protsenti küsitletutest.

Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi vahel puhkes 28. veebruaril Valges Majas sõnelus, mistõttu jäi sõlmimata Ukraina ülesehitamise investeerimisfondi loomise reeglite ja tingimuste leping.

Ukrinform: USA jätkab osaliselt luureinfo jagamist Ukrainaga

USA jätkab osaliselt luureinfo jagamist Kiieviga, mis võimaldab Ukraina sõjaväel end kaitsta, kuid piirab teavet, mida ukrainlased saaksid kasutada pealetungiks, edastas reedel uudisteportaal Ukrinform viitega uudistekanalile CNN.

Allikate sõnul ei soovi USA näidata ennast Ukraina Venemaa-vastastele rünnakutele aktiivse kaasaaitajana. Nende sõnul ei ole Washingtonil samas plaani kinni hoida teavet, mis aitaks Ukrainal ennast kaitsta.

CNN-i vestluskaaslased lisasid, et Ukrainas töötab endiselt ka miljardär Elon Muski satelliidisüsteem Starlink, millele Ukraina sõjavägi toetub.

Ukrinformi teatel on USA kongressi luurekomitee seisukohal, et luureinfo jagamise peatamine Ukrainaga on vastuvõetamatu ning on kutsunud seda kohe tühistama.

Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht John Brennan süüdistas president Donald Trumpi väljapressimises Ukraina suhtes, peatades luureinfo jagamise Washingtoni ja Kiievi vahel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 883 950 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 10 268 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 21 346 (+12);

- suurtükisüsteemid 24 024 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1307 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1099 (+3);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 172 (+148);

- tiibraketid 3120 (+35);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 39 791 (+113);

- eritehnika 3772 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.