Trump kaalub väljaande teatel umbes 35 000 teenistuja Saksamaalt väljaviimist, kuid see mõjuks USA-Euroopa suhteid veelgi halvemuse suunas. Trump on korduvalt hoiatanud, et Euroopa peab oma kaitsevõimesse rohkem panustama ning on üha enam pettunud selle maailmajao "sõtta trügimises", nagu väljendusid administratsioonile lähedal seisvad allikad.

USA-l on umbes 160 000 tegevteenistujat, kes töötavad teistes riikides ning neist suur osa just Saksamaal.

"Ehkki ühtegi konkreetset teadaannet pole peatselt tulemas, kaalub USA armee alati oma vägede ümberpaigutamist üle maailma, et kõige paremini meie huve praegu ähvardavaid ohte lahendada," ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Brian Hughes.

Telegraphi arusaama kohaselt kaalub Trump ka vägede ümberpaigutamist Saksamaalt Ungarisse, mis on säilitanud tihedad sidemed Venemaaga, kuid ka neisse NATO riikidesse, mis on oma kaitsekulutusi SKT eesmärkide saavutamise nimel suurendanud.

Tegu on osaga administratsiooni plaanist kujundada NATO ümber selliselt, et see soosiks suuremate kaitsekulutustega riike. Trump on korduvalt kritiseerinud, et NATO liikmed ei täida kahe protsendi kaitsekulude eesmärki ja väidab, et see paneb USA-le ebaõiglaselt suure koorma.

Neljapäeval tegi Trump ettepaneku, et USA ei pruugiks kaitsta neid NATO liikmeid, kes kulueesmärke ei täida.

Trump andis ka oma esimesel ametiajal korralduse ligi 12 000 sõjaväelast Saksamaalt välja viia. Seal on USA-l mitu suurt sõjalist objekti, sealhulgas Ramsteini õhubaas, USA Euroopa väejuhatuse peakorter. President Joe Biden aga peatas selle käigu kongressi laialdase kriitika tõttu.

Nädala algul leppisid Saksamaal valitsust moodustavad parteid kokku, et lõdvendavad riigi põhiseadusest tulenevaid laenuvõtmispiiranguid, et võimaldada kulutada kaitsele ja taristule triljon eurot.