"Pikka aega on vaidlus konkurentsiseaduse üle olnud valitsuses mitte Reformierakonna ja Eesti 200 vahel, vaid Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide vahel," rääkis Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, kui tal paluti kommenteerida Eesti Ekspressi väidet, justkui oleks Eesti 200 suutnud murda Reformierakonna vastuseisu eelnõu teemal.

"Me oleme algusest peale öelnud, et me tahame sellele eelnõule konkreetset ja kiiret lahendust, sest mis seal salata – Euroopa Liidust tulenev trahv tiksub, see on umbes 3000 eurot päevas, see kindlasti ei ole mõistlik," ütles Reformierakonna liige, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Keldo lükkas tagasi Eesti Ekspressis väidetu, et uus koalitsioon on juba valitsuses otsustanud senise eelnõu tagasi võtta ja esitada uus versioon. Kuid sisuliselt võib see siiski lähiajal juhtuda, viitas ta.

"Minu teada on mitu korda koos käidud, seal on küsimus erinevates menetlusliikides, ma jätan selle õigusekspertidele. Küll aga ma saan aru, et viimane arutelu on olnud, et minnakse edasi väärteomenetlusega, ühetaolise ja lihtsaga, arusaadavaga – selleks, et me saaksime direktiivi üle võetud ja ei tekitaks ettevõtluskeskkonnas ebastabiilset olukorda või hirmu, et kas ja kuidas hakatakse erinevaid võimalikke konkurentsirikkumisi uurima," selgitas Keldo.

Tema sõnul on justiitsminister eelnõu ettevõtlusorganisatsioonidega juba läbi rääkinud ja ta toob selle lähiajal valitsusse.

Ka Kallas ütles, et eelnõu võiks juba järgmisel nädalal valitsusse jõuda: "Täna oleme sellest ummikseisust välja saanud, nii et loodetavasti järgmisel nädalal, kui on uus valitsus tööl, saab selle seaduseelnõu saata riigikogusse ja me saame selle vastu võtta ja me ei pea enam maksma 3000 eurot (päevas – toim.) trahvi sellepärast, et me oleme kinni jooksund väga põhimõttelises vaidluses."

Vaidlus seisnes ettevõtete kohtlemises

Kallase kohaselt seisnes põhimõtteline eriarvamus Eesti 200 ja SDE vahel selles, kuidas suhtutakse ettevõtetesse ning kas ettevõtted peavad potentsiaalselt ise hakkama tõestama, et nad ei ole konkurentsirikkumistes süüdi või jääb süü tõestamine riigi kohustuseks.  

"Saan aru ka sotsiaaldemokraatide positsioonist – neil on tunnetus, et konkurentsiõigusega ei ole Eestis asjad kõik korras, konkurentsiameti võimekus tegeleda konkurentsikuritegudega ei ole võib-olla seal, kus me tahaksime, et ta oleks – see kõik on arusaadav. Aga seda ei saa lahendada niimoodi, et me seaduses tekitame olukorra, kus ettevõtted on a priori kõiges süüdi ja peavad hakkama nii-öelda tagasi võitlema oma õigust mitte süüdi olla," rääkis Kallas.

Tema sõnul on eksperdid olnud püsivalt sellel seisukohal, et enesesüüstamist ei saa seadusesse sisse kirjutada, kuna see on põhiseaduse vastane.

Ka Keldo ütles, et Reformierakond suhtub ettevõtetesse usaldavalt: "Nagu ma olen öelnud, siis mina ja Reformierakond tervikuna ettevõtluskeskkonda usaldame, inimesed teevad oma tegevusi parimal tahtel. [Aga] tõesti, kui keegi tahab kuidagi konkurentsiolukorda moonutada, siis selleks peab olema vahend, et seda uurida ja vajadusel petturid ka päevavalgele tuua."

Juristide hulgas kestnud vaidlustest konkurentsiseaduse muutmise üle rääkis ka advokaadibüroo Soraineni vandeadvokaat Norman Aas, kes on varasemat eelnõu analüüsinud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu palvel ja kelle sõnul käis diskussioon selle üle, kas konkurentsirikkumisi menetleda väärteo või haldusrikkumisena.

"Mina olen seda meelt, et halduskaristuste ülevõtmine Eesti õiguskorda oleks olnud vale tee, nii nagu see esialgses eelnõus kirjas oli," ütles Aas. Ta viitas varasemale eelnõule, mille nüüd kokku lepitav eelnõu peaks asendama.

Esimene vastuargument vana eelnõu suhtes on, et Eesti õiguskorras ei ole selliseid halduskaristusi seni olnud, mis tähendab, et sisuliselt oleks tulnud lisaks kriminaalmenetlusele ja väärteomenetlusele veel üks trahvimenetlus seadustesse kirjutada, selgitas Aas.

Teine punkt oli Aasa sõnul see, et valitsus ütles ise selle direktiivi menetlemisel Euroopa Liidus ja ka hilisemate protsessides, et üldiselt võtab Eesti Euroopa Liidus ettenähtud trahve üle oma väärteomenetlusse.

"Loomulikult, kui teistpidi mõelda, et selles uues haldustrahvi menetluses, selles praeguses eelnõus, mis riigikogus on, enne valitsuse täna tehtavaid muudatusi, oleks see kindlasti riigi jaoks tõendamiskoormust vähendanud ja konkurentsiameti tööd lihtsamaks teinud. Aga teisest küljest need trahvid, mis selles seaduses on, on nii suured – seotud ettevõtete käivetega, kuni 10 protsenti ja nii edasi – üks vale liigutus riigi poolt, üks valesti määratud trahv ja tegelikult ettevõte läheb pankrotti," selgitas Aas sellega kaasnevaid ohte.

"Kokkuvõttes: pigem oli Eesti juristkonnas tegemist ikkagi rohkem põhimõttelise vaidlusega. See ei olnud niimoodi, et ühelt poolt konkurentsiamet ja riigi suutlikkus ning teiselt poolt ettevõtted, kes seda ei tahtnud. See veelahe läks ikkagi Eesti juristkonnas väga selgelt põhimõttelise küsimusena, et selline haldustrahvi liik Eesti õiguskorda ei sobi lihtsalt," rääkis Aas.

Laanet: saame ju seadust hiljem täpsustada

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet (Reformierakond), kes toonase justiitsministrina konkurentsiseaduse muutmise eelnõu senise versiooni riigikokku saatis, ütles neljapäeval ERR-ile, et pooldab seadusemuudatuste kiiret vastuvõtmist ning vajadusel siis seaduse kohendamist.

"Ega me ju täna ei tea, kumb variant nüüd siis parem on. Mina ütleksin selle peale, et tõe kriteerium ongi praktika. Minu arvates on kõige olulisem see, et me kiiremas korras jõuaksime mingile otsusele, et me saaksime proovida ja rakendama hakata seda, sest see trahv, mis jookseb meile Euroopa Komisjoni poolt, õõnestab meie riigieelarvet," rääkis Laanet.

Ta rõhutas ka seda, et konkurentsiseaduse muudatused ei puuduta Eestis väga paljusid ettevõtteid.

"Teiseks on see, et see on selline juriidiline vaidlus, kus arvatakse, et üks lähenemine on parem kui teine. Kui me suudaksime kompromissile minna, järgmised sammud teha ja praktikas näha, kuidas see tööle hakkab, ja kui praktikas on näha, et see sellisel kujul tööle ei hakka, siis tuleks kindlasti uuesti tagasi tulla võib-olla selle esimese variandi juurde. [Aga] täna hinnata teoreetiliselt, et kas üks või teine variant on parem või halvem, minu arvates ei ole nagu väga resultatiivne," tõdes Laanet.  

Eelmise aasta sügisel selgus, et kui toonase koalitsiooni liikmed olid kokku leppinud, et konkurentsiseaduse rikkumisi hakatakse menetlema uudses haldusmenetluses, siis justiitsminister Liisa Pakosta sellega ei nõustunud ning soovis neid hakata menetlema väärteomenetlusena.

Eesti peab oma konkurentsiseadust muutma Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt. Jaanuaris, mil ülevõtmise kohustusest tiksus täis neli aastat, jõustus kohtuotsus, millega Eesti peab maksma trahvi 400 000 eurot. Sellele lisandub iga üle aja venitatud päeva eest veel 3000 eurot lisaks.