Praegusel koalitsioonil riigikogus on 52 häält, võib-olla mõni rohkem. See on küll väike, aga siiski enamus. See on nii suures saalis, aga põhitöö toimub komisjonides. Ja ka seal koalitsioonil vaja häälteenamust.

On üldine traditsioon, et komisjone juhivad koalitsiooni esindajad. Praegu on kolme komisjoni eesotsas sotsiaaldemokraadid, järelikult tuleb nad asendada.

Majanduskomisjonis, mida juhib Jaak Aab (SDE), on praeguse seisuga enamus opositsioonil, Andre Hanimägi (SDE) juhitud õiguskomisjonis on aga koalitsiooni ja opositsiooni esindajaid võrdselt. Üksnes Heljo Pikhofi (SDE) mahavõtmine kultuurikomisjonis võiks õnnestuda. Pingeline on seis ka mitmes teises komisjonis, nii et koalitsioonil on arvutamist, kuidas jõude ümber paigutada.

Opositsioon pole muidugi ühtne ja kedagi ei tee rõõmsaks, et supp nüüd kohtade mõttes lahjemaks muutub. Sotsiaaldemokraadid on samas kõige arvukam opositsioonijõud.

Reporter Uku Toom küsis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehelt Lauri Läänemetsalt, kas nad soovivad nüüd kohta riigikogu juhatuses.

"Me pole jõudnud seda arutada, aga tõesti vastab tõele, et liikmete arvult me oleme kõige suurem opositsioonijõud. On elementaarne ja meil on selline kokku parlamendis olnud, et vastavalt saadikurühmade suurusele opositsioon omavahel neid kokkuleppeid teeb, et kuidas jaotused tulema peavad. Kas see on riigikogu aseesimehe positsioon või me räägime siin hoopis teistsugusest komisjoni aseesimeeste või komisjoni juhtide positsioonide ümberjagamisest, seda me veel näeme," rääkis Läänemets.

Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder leiab, et kohtade jaotusest on veel vara rääkida ja eeldab, et mõni komisjon võibki jääda opositsiooni juhtida.

Paralleelselt muude võitlustega toimub põhiseaduse muutmise katse. Küsimus on, kas parandus, millega ka hallide passide omanikelt valimisõigus ära võetakse läheb sisse. Lauri Läänemets kinnitab, et sel juhul põhiseaduse muutmist ei tule.

"Sotsiaaldemokraadid on teinud kokkuleppe, me sellest kokkuleppest kinni peame. Kui nüüd keegi muudab seda kokkulepet, siis ei ole võimalik teisi versioone toetada. Ehk siis, kui Kristen Michal jääb kokkuleppe raamidesse, siis põhiseadust muudetakse. Kui Kristen Michal otsustab hallid passid sinna liita, siis kukub põhiseaduse muutmine läbi," lausus Läänemets.

Seeder omakorda usub, et parandus läheb sisse ja saab toetuse.

"Ma loodan, et nii destruktiivselt, rumalalt ja emotsionaalselt sotsiaaldemokraadid ei käitu põhiseaduse muutmisel, et nad sel juhul jätavad ka valimisõiguse agressorriigi kodanikele ehk Vene ja Valgevene riigi kodanikele. See oleks ääretult rumal ja vastutustundetu samm sotsiaaldemokraatide poolt," sõnas Seeder.

Nii et põhiseaduse kiireloomuline muutmine võib läbi kukkuda nii või naa. Ühel juhul sotside, teisel juhul Isamaa ja EKRE vastuseisu tõttu. Keskerakond on nagunii mistahes muudatuste vastu.