Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles enne kõnelusi ajakirjanikele, et alustatakse koalitsioonileppe alusdokumendiga. Teemade vaates on esimeseks valdkonnaks julgeolek.

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et alates laupäevast nädalaga on plaanis aluslepingu põhimõtted paika saada. See puudutab tema sõnul majandust ja riigireformiküsimusi ning valitsuse koosseisu. Seejärel arutatakse lisaks laiemat koalitsioonilepingut.

"Paljudes valdkondades on täna puudu pikk plaan. Näiteks majanduses, energeetikas ja hariduses. Seekord valmivad reformiplaanid oluliselt detailsemad," lausus Kallas.

Michal ütles ERR-ile, et küsimus on, kuidas ja kui kiire tempoga kasvatada kaitsevõimet ja -kulutusi. Tema sõnul tuleb juhul kui teha seda võimalikult kiire tempoga ja hankida, mida võimalik, arvestada kärbetega heaolukulutustele, koomale tuleb tõmmata bürokraatiat. "See on väga põhimõtteline otsus," ütles Michal.

"Julgeolekus on küsimus, et kui meie liitlased lähevad Ukrainasse rahuplaane tagama, siis mis on meie plaan. Mina ütlen, et kui liitlased lähevad, siis meie maha ei jää," lausus Michal.

Kaitsekulude kohta märkis ta, et konkreetsed ettepanekud tulevad teisipäeval kaitseminister Hanno Pevkurilt. Ettepanekud tulenevad omakorda NATO väevõime eesmärkidest ning Pevkurile on oma soovitused andnud kaitsevägi ja kaitseväe juhataja.

"Numbritest pole mõtet praegu fantaseerida, aga selge on, et (kulud) kasvavad," ütles Michal, kelle sõnul soovitakse kaitseinvesteeringute rahastamiseks kindlasti ära kasutada ka Euroopa Liidu laenureeglite lõdvendamist.

"Meil on teada, milliseid kaitsevõimeid me teoreetiliselt peame Eestis suurendama, nii et eks me arutame need täna läbi, mis on üldised koalitsiooni lähenemised sellele. Reaalseid numbreid tõepoolest tutvustab kaitseminister teisipäeval," ütles Eesti 200 juht Kristina Kallas.

Bürokraatia kokkutõmbamise kohta märkis Michal, et paljud lausalised kontrollid võiks asendada riskipõhistega ning ettevõtetele ei peaks tegema kohustuslikuks kestlikkusaruannet, vaid selle võiksid esitada need ettevõtted, kellel sellest ka kasu on.

"Riigieelarve loomulikult on lõplik dokument. See tähendab seda, et ega sinna raha imeväel juurde ei tule See tähendab seda, et muude prioriteetide, muude valdkondade pealt tuleb kokku tõsta, on need bürokraatlikud tegevused, erinevad haldustegevused," ütles Michal.

Kallase sõnul on nädalavahetusel vaja ära teha ka põhimõttelised kokkulepped riigihalduses ja majanduses. Juba on teada, et ettevõtete kasumi ja eraisikute esimesest eurost maksustamine jääb ära. Nüüd on vaja selgust, kuidas eelarves ligi 300-miljonist auku täita.

"Me peame läbi arvutama eelarve vaatest maksuküsimused. Me vaatame läbi ka selle, kuidas potentsiaalsete maksumuudatustega me mõjutame inimesi erinevates sissetulekudetsiilides, et meil peab olema mitte ainult eelarvevaade, aga ikkagi majandusele, inimese ostuvõimele tekkiv vaade," lausus Kallas.

Järgmisel nädalal võetakse ette muud teemad. Kõige teravamad vaidlused ootavad ees tervisevaldkonnas, eriti seoses tervisekassa puudujäägiga. Koalitsiooni aluslepe üritatakse paika panna nädalaga, et valitsus saaks kiiresti tööd alustada. Sellele järgnevad mitu kuud kestvad sügavamad arutelud huvigruppide ja ettevõtjatega laiema koalitsioonileppe üle.

"Kui seni on Eestis koalitsioonilepinguid sõlmitud kuu ajaga ja läbi ratsutatud nii-öelda pooletunniste aruteludega kõik suuremad reformiteemad, (siis) tulemuseks on tihti olnud see, et koalitsioonilepingud on väga üldsõnalised, konkreetseid reformiplaane koos läbi arvutatud eelarvevõimekustega praktiliselt seal taga ei ole. Me tahame seda praktikat muuta," lausus Kallas.

Alustekst kinnitatakse nädala pärast

Laupäeva lõpuks sõnastasid erakondade juhid julgeoleku ja riigikaitse, maksude langetamise ja maksusüsteemi korrastamise, majanduse konkurentsivõime tõstmise ning bürokraatia vähendamise printsiibid, ning selle, kuidas hakkab toimima edasine protsess koalitsiooniläbirääkimistel.

Lõplik alusteksti sõnastus lepitakse omavahel kokku pühapäeva jooksul. Järgmised kohtumised on planeeritud esmaspäeval ja teisipäeval. Seejärel arutavad teksti erakondade juhatused.

Järgmise nädala laupäeval kogunevad erakondade volikogud, kes kinnitavad koalitsioonilepingu alusteksti. 

Järgneva kahe kuu jooksul koostatakse reformide kavad teistes valdkondades, mille kokkupanemist hakkavad eestvedama ministrid koos teiste valitsuserakonna valdkonna juhtidega. Kaasatakse fraktsioonide liikmed, välised eksperdid, huvirühmad, turuosalised ning protsessi lõpuks esitatakse valdkondade reformiplaanid läbirääkimiste delegatsioonile. Läbirääkimiste delegatsioon koondab valdkondade muutustest kokku tervikliku kava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.

Leppe koostamisel osalevad Reformierakonnast Kristen Michal ja Erkki Keldo, Eesti 200-st Kristina Kallas ja Margus Tsahkna.

Selle nädala esmaspäeval visati senisest Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidust sotsid välja.