Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni alusleping on kaks lehekülge. Seal korratakse üle, et valitsuse eesmärk on tõsta kaitsekulud viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid peaminister Kristen Michali (RE) sõnul selgub selle täpne tempo ikkagi pärast kaitseministriga kohtumist.

"Meie vaatest võiks see ikkagi käia võimalikult kiiresti, arvestades ajastut, arvestades Venemaa ohtu. Aga sõltub täpselt, mida, millise tempoga on võimalik hankida. Seda detailides – ilmselt osa sellest on ka saladusega kaetud – kaitseminister teisipäeval valitsuses kirjeldab," rääkis Michal.

Samuti lepiti kokku tuumajaama eriplaneeringu algatamises ja maismaatuuleparkide vähemapakkumisega edasi liikumises.

Ettevõtete kasumi ja eraisikute esimesest eurost maksustamise ära jätmine toob aga kaasa veel kärpeid, et katta eelarves 300 miljoni eurost auku.

"Ma arvan, et kärped on läbivad erinevates valdkondades. Ühe konkreetse lause panime ka delegatsioonide vahel kirja, et pensione me ei kärbi. Muud valdkonnad ilmselt vaatame üle selle pilguga," ütles Michal.

"Meil on kärpeülesanne tegelikult kokku lepitud, et me kärbime ligi 10 protsenti riigi toetusi, majandamise, tööjõukulusid. See on üle 300-miljoniline kärbe, inimesed juba tegelikult tunnetavad, mida see kärbe tähendab. Meil on ju kaks aastat veel ees selle kärpega minna. Sellisel kujul veel suuremat kärbet teha tähendab juba midagi riigis reaalselt teenusena näiteks kinni panna, aga ma arvan, et see täna ei ole mõistlik," rääkis Eesti 200 juht, haridusminister Kristina Kallas.

Kallase sõnul tuleb leida teistsugused lahendused. Kokku saab hoida näiteks bürokraatia vähendamisega, kuid see ei anna kindlasti sadu miljoneid eurosid. Järgmisel nädalal koguneb sel teemal aga ettevõtjatest koosnev peaministri nõukoda, mis vaatab üle erinevad loamenetlused, normid ja aruandluse.

Peaministri sõnul saab edasi lükata ka kestlikkuse aruande ja Euroopas kavatsetakse teha ettepanek see vabatahtlikuks muuta.

"Värvikalt on seda ka Eesti ettevõtted kinnitanud, et sadu tuhandeid suurtel ettevõtetel selle peale kulub ja pole päris kindel, kui palju sellest kasu on. Nii et sellised asjad maha ja kindlasti on võimalik, nagu ma olen ka varem öelnud, kontrolle, lausalisi kontrolle riskipõhistega asendada," selgitas Michal.

Koalitsiooni aluslepe peab saama veel heakskiidu mõlema erakonna juhatuselt ja volikogult. Laiema koalitsioonileppe arutelud kestavad maini.

Kallase hinnangul võivad kõige teravamad vaidlused tekkida kõrghariduses ja tervishoius.

"Kõik osapooled teavad, et meie tervishoiuteenuste süsteem tänasel kujul sellise rahastussüsteemi puhul ei ole lihtsalt jätkusuutlik, et miinus kogu aeg kasvab. Me reservidest seda miinust kogu aeg katame, aga aastaks 2029 ei ole enam ka reserve. Seal tuleb ikkagi teha väga selge reformiplaan ja nende reformiplaanidega hakata pihta, mitte oodata järgmisi valimisi," tõdes Kallas.

Ministrikandidaadid peaksid selged olema hiljemalt kahe nädala pärast. Praeguse seisuga vahetatakse välja vaid sotsiaaldemokraatidele kuulunud kohad. Samas ei välista Kallas, et mõni ministrikoht ka kaob.