Soomes tehtud arvamusküsitlus näitab, et 51 protsenti inimestest toetab kaitsekulutuste suurendamist. Soome kaitsekulud on praegu 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga need hakkavad lähiajal langema, kui uusi otsuseid ei tehta.

Soome kaitsekulutused on viie aastaga pea kahekordistunud. Kui aastal 2020 oli eelarves kaitsekulutusteks ette nähtud veidi üle kolme miljardi, siis järgmisel aastal läheb kaitsele 6,5 miljardit eurot. See teeb 2,3 protsenti Soome sisemajanduse kogutoodangust ja vastab NATO-s kokku lepitud kaitsekulutuste tasemele. Peaminister Petteri Orpo sõnul on see aga suuresti tänu hävitajate F-35 ja laevahankele

"Pärast 2028. aastat hakkab kaitsekulutuste tase langema alla kahe protsendi. Parlamentki on arutanud, et ligi kaheprotsendine tase peab säilima," ütles Petteri Orpo peaministritunnis ajakirjanike küsimuste vastates. Ta lisas, et otsused tuleb teha nüüd, sest kaitsehanked võtavad aega.

"Me peame andma kaitsejõududele juba nüüd volitused hakata planeerima ja materjale tellima vähemalt selle kahe protsendi tasemel. Sellega tagame, et kaitsejõud arenevad ja säilitavad kaitsevõime ka kümnendi lõpus. Kui me leiame, et see kaks protsenti ei ole piisav, mis on väga tõenäoline, siis teeme veel sellele lisaks," rääkis Soome peaminister. Tema sõnul on järgmisena tähelepanu keskmes maaväed.

"Kui me jälgime Ukraina sõda ja seda, missuguses tempos rindel tehnika areneb, siis sellele peame suutma reageerida. Siin on mängus miljardid, et selle kümnendi lõpus ja uue kümnendi alguses neid hankeid teha," tõdes Orpo.

Soome riigikaitsekomitee värske küsitlus näitab, et kaitsetahe püsib stabiilselt kõrge, aga säästumeetmed on vähendanud pisut valmisolekut kaitsekulutusi suurendada. Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal leidis 60 protsenti, et kaitsekulutusi tuleks tõsta, siis nüüd on valmis kaitsekulutusi suurendama 51 protsenti. Kolmandik vastajatest hoiaks kaitsekulutused praegusel tasemel, kuus protsenti aga kärbiks kaitsejõudude rahastamist.

Soome ringhääling Yle küsis ka parlamendiliikmete arvamust kaitsekulutuste tõstmise kohta kolme protsendini. Küsimusele vastasid umbes pooled ehk 102 parlamendiliiget. Neist 59 ütles, et kaitsekulutusi tuleks tõsta, 13 oli vastu, ülejäänud ei osanud öelda. Üks kaitsekulutuste suurendamise vastane, sotsiaaldemokraat Johanna Ojala-Niemelä leiab, et pigem tuleks NATO-s kaitsekulutuste arvestamist muuta, nii et ajateenistusele kuluv raha arvesse võetaks.

"Soome panustab päris palju ajateenistusse, aga neid kulusid ei arvestata NATO nõutud kahe protsendi hulka. Ma arvan, et seda arvestust oleks vaja muuta," ütles Soome parlamendisaadik.

Soome valmistab praegu ette uut kaitseraportit, mis peaks valmima selle aasta lõpuks. Peaminister Petteri Orpo sõnul peaks lähtuma sellest, et senine kahe protsendi tase ei ole piisav.