Peaminister Kristen Michal (RE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200), kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ning välisminister Margus Tsahkna (E200) andsid teisipäeval avalikkusele ülevaate Eesti kaitseinvesteeringute tõstmise plaanist.

Teisipäeva hommikul kogunes valitsus kabinetiistungile, kus peaminister Michal andis ülevaate julgeolekuolukorrast. Valitsuse liikmed arutasid nõupidamisel Eesti riigikaitset ja NATO kaitseplaanidele vastavate sõjaliste võimete arendamist. Ära kuulati ka kaitseväejuhataja Andrus Merilo sõjalised nõuanded.

Pärast istungit toimunud pressikonverentsil rõhutas peaminister Michal, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud. "Putini jaoks kogu nõukogude liidu lagunemisest alates toimunud on viga, ta soovib erinevaid suveräänseid riike endale allutada. Eesmärkide muutumatus tähendab, et idanaabri agressioonioht ohustab kõiki riike tema ümber, NATO-t kaasaarvatud."

Michal märkis, et valitsus kuulas ära ning toetab kaitseväe juhataja ja kaitseministri ettepanekuid Eesti kaitsevõime suurendamiseks.

Peaminister ütles, et valitsus kiitis heaks põhimõtte, et kaitse-eelarve baastase kasvab 2026. aastast vähemalt viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). "Teiseks – kaitseväe juhataja sõjalise nõuande elluviimiseks peame tegema täiendavaid investeeringuid, ilmselt sellele lisaks," täheldas ta.

Michal ütles, kaitseministeerium koos rahandusministeeriumiga töötab välja sõjalise nõuande pikaajalise täitmise rahastamisplaani. "Valitsusse tulevad nad sellega aprillis, loodetavasti, kui rahandusministeeriumil on uus kevadprognoos olemas, siis saame võtta lahti RES-i ja täiendava rahastuse."

Peaminister rõhutas, et kuna uued võimed on vaja viivitamata luua, siis kaitsekulud tõenäoliselt kasvavad lähiaastatel kõrgemaks kui viis protsenti SKP-st.

"Kaitse-eelarve suurendamise eesmärk on muuta Venemaa sõjaline agressioon Eesti ja teiste NATO riikide vastu teostamatuks. Lihtsalt öeldes – eesmärk on ära hoida sõda," sõnas Michal.

Kaitseministeerium sai valitsuselt suunise alustada viivitamata 2026.–2029. aasta täiendavate hangete ettevalmistamist.

Michal lisas, et Euroopa Liit on kaitsekulude katet arutanud ning kolmapäeval avalikustatakse EL-i kaitsevaldkonna valge raamat, mis kirjeldab neid reegleid.

"See tähendab seda, et riigid saavad võtta selle plaani kohaselt umbes 1,5 protsenti oma SKP-st kaitsekulutusi eelarve tasakaalust välja, mis annab suurema vabaduse riikidel neid samme astuda. Lisaks on täiendavalt välja pakutud 150 miljardi suurune laen. /…/ Millised on tingimused, on täpsustamisel, see selgub homme."

Peaminister märkis, et valitsuse positsioon on, et Venemaa oht on reaalne ning et Eesti jõuab kaitsekulutustega vähemalt viie protsendini SKP-st. "Need võivad ka lähiaastatel kasvada üle selle. Rahandusministeerium ja kaitseministeerium otsivad katet, kuidas seda teha nii, et asjad tehtud oleksid."

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis, et sellist põhimõttelist otsust kaitsekulude suurendamiseks ei ole taasiseseisvunud Eestis varem tehtud. "See, et minna ühe aastaga kolmelt viiele ja teades samas, et suure tõenäosusega me peame sealt veel edasi liikuma lähiaastatel kiirendatud tempos – see on ülioluline samm Eesti riigile ja rahvale selleks, et Eesti riik oleks kaitstud."

Pevkur rääkis, et kaitseinvesteeringute lisaprogramm hõlmab väevõimete arendusi, mis tulenevad nii NATO väevõime eesmärkidest kui ka Eesti kaitseväe täiendavatest vajadustest. "NATO väevõime eesmärgid on osa meie enda võimearendusest ja meie võimearendused annavad oma panuse NATO väevõimearendustesse," lisas ta.

"Meie ülesanne praegu, tänasest valitsuse otsusest tulenevalt on võimalikult kiiresti rahandusministeeriumiga leida lahendused kuidas see rahaplaan saaks selliseks, et me saame reaalselt hangetesse minna. See volitus, mis ma täna siit kaasa võtan, on ülioluline, et me saame kõik need hanked ette valmistada."

Pevkur selgitas, et võimearendused hõlmavad endas: suures mahus õhutõrjet; täiendavalt süvalöögivõime arendamist; väga suures mahus Ukraina sõjast õpitut ehk droonisõda; väga suures mahus droonivõimekuse tekitamist; elektroonilise sõjapidamise võimekust, et riik oleks suuteline ka droonide vastu toimima; mereväe arengut – uusi laevu; ning ka teistes domeenides erinevaid arendusi.

"Kui me oleme need arendused ära teinud, siis tõepoolest, me peame ennast harjutama mõttega, et kaitsekulud jäävad üsna pikaks ajaks vähemalt viie protsendi tasemele," lisas kaitseminister.

Pevkur tõdes, et kaitseministeerium ja kogu valitsus saavad aru sellest, et eelarvel on omad piirid ja isegi kui võtta näiteks laenu, siis see laen on vaja tagasi maksta. "Seetõttu tegelikult see rahajaotus peab olema vastutustundlik. Loomulikult teeme väga tihedat koostööd rahandusministeeriumiga."

Täpsemalt tutvustavad kaitseminister ja kaitseväe juhataja investeeringuid reedel toimuval pressikonverentsil.

ERR-i ajakirjanik Madis Hindre märkis, et kaitsekulude tõus viiele protsendile, tooks kaasa ca 580 miljonit eurot, lisaks juba planeeritud 1,6 miljardile eurole. Hindre küsis, kas lisanduv summa katab ära ootuse, mis on kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes järgmiseks aastaks.

Peaminister Michal vastas, et tõenäoliselt viiest protsendist ei piisa kaitseväe juhataja nõuande täielikuks realiseerimiseks ning et lähiaastatel kasvavad kulutused ilmselt üle viie protsendi SKP-st. "Täpsed numbrid annab kaitseministeerium koos rahandusministeeriumiga. Järgmise aasta viie protsendiga me jõuame väga lähedale, kaitseväe juhataja ütles, et tema ettepanek on arvestatud."

Kaitseminister Pevkur lisas: "Põhimõtteline otsus oli ka see, et nagu me tegime ka 1,6-miljardilise moonaga, et kuigi plaan oli algselt kuni 2031. aastani teha väljamakseid, siis me saime hangetesse minna kohe, ja seda me olemegi teinud, ehk need samad tellimused on sisse antud kogu 1,6 miljardi ulatuses, nüüd sama lugu on nende lisavõimetega. Praegu teadaolevalt me saame baasiks võtta vähemalt viis protsenti, see annab meile nelja aasta peale oluliselt rohkem kui mainitud 580 miljonit."

Pevkur: Eesti peab saama pikamaa õhutõrje võimekuse

Pevkur rääkis ERR-ile, et Eesti peab saama ka pikamaa õhutõrje võimekuse ehk kaitse ballistiliste rakettide vastu.

Kaitseministri sõnul on ootus on, et Iris-T tootja arendab tänasele süsteemile välja moona, mis võimaldaks ballistilisi rakette alla tuua. "Ideaalis on nad seda arendamas, loodame, et nad on edukad," sõnas Pevkur.

Küsimusele, kas tootja on ka Eestile ajaperspektiivi pakkunud, vastas Pevkur: "Mitte ainult meile, kogu maailm ootab seda, nende süsteem on olnud Ukrainas väga edukas. Loodame, et nad on selles töös edukad."