Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja kaitseminister Hanno Pevkur andsid ülevaate Eesti kaitsevaldkonna tugevdamisega seotud tegevustest ja Venemaaga seotud ohuhinnangust.

Merilo rääkis, et uute relvasüsteemide kasutuselevõtt nõuab kaitseväelt väljaõppe kohandamist ja kvalitatiivset hüpet, mille tõttu viib kaitsevägi läbi ajateenijate väljaõppemudelis muutuse. Samuti on tänased Eesti kaitseväe lahingudrillid erinevad nendest, mida on näha Ukraina sõjas.

"Selleks, et ümberkorraldusi teha, on meil vaja kuskilt leida aega just tegevväelaste ja tegevväelastest instruktorite täiendõppeks. Me oleme praegu välja töötanud mudeli, kus me näeme, et kõige tõhusam ja riskivabam võimalus on vähendada ühel aastal ajateenijate arvu," sõnas Merilo.

Aastal 2026 võtab kaitsevägi vastu 1200 ajateenijat, kelle põhjal õpetatakse välja uutel võimetel põhinevad üksused.

"See vabastab osad meie tegevväelased selleks, et nad saaksid ise viia läbi täiendõpet, kohendada väljaõppe meetodeid, väljaõppeplaane, keskenduda oma sõjaülesande ettevalmistamisele ja keskenduda täiendavalt ka oma sõjaüksuste ehk siis reservväelaste ettevalmistamisele," rääkis Merilo.

2027. aastal läheb kaitsevägi üle uuendatud ajateenistuse mudelile. Ajateenijate ülesannete hulka lisandub ka lahinguvalve.

"Lahinguvalve teostamine sõltub loomulikult julgeolekuolukorrast. Kui kõik läheb hästi ja Venemaa oht taandub, oleme heas seisus, kui kõik ei lähe nii hästi ja meie tänane prognoos peab paika, oleme oluliselt paremini valmis," selgitas Merilo.

2027. aastal võtab kaitsevägi vastu tavapärase arvu ajateenijaid, kuid sügisene, kaheksakuuline kutse kaob. Edaspidi on ajateenijatel kaks kutset – talvine ja suvine, mõlemad 12 kuu pikkused. Merilo sõnul on eesmärk selles, et lahinguvalmis üksused, ka ajateenijate baasil, oleksid kogu aeg kasutatavad.

Merilo rõhutas, et ajateenistuse mudeli muutmisega ei kaasne riske sõjalisele valmidusele, küll aga võimaldab see teha olulise hüppe kvaliteedis.

Kaitseväes on mehitamata 500 ametikohta

Praegu on kaitseväes mehitamata 500 ametikohta, mille tõttu otsib kaitsevägi viise, kuidas tegevväelasi juurde värvata ja teenistuses hoida.

Kaitseväe juhataja selgitas, et Eesti kaitsevägi on jõudnud küpsuse tasemele, kus lähiaastatel lähevad väga paljud tegevväelased pensionile. "Nad kõik on kõvasti panustanud, pühendanud oma elu kaitseväele, kuid see paraku on meie elu lahutamatu osa. Ja see paneb meid täiendava surve alla, kuidas koolitada välja järelkasvu."

Kaitsevägi suurendab värbamist kaitseväe akadeemiasse – juba sel aastal on sõjakooli võimalik astuda kohe pärast sõduri baaskursuse lõppu.

"Kõik, kes liituvad ajateenistusega selle aasta juulikutsega, võivad juba nüüd mõelda ja hakata värbamisprotsessil indikeerima oma soovi asuda õppima kaitseakadeemias kohe peale sõduri baaskuuse lõppu juba selle aasta augustis," sõnas Merilo.

Samuti vaatab kaitsevägi üle tegevväelaste palgasüsteemi.

"Inimestele panustamine eeldab, et me vaatame üle ka tegevväelaste karjääri- ja palgasüsteemid, erinevad motivatsioonisüsteemid ja üritame tasakaalustada ka rohkem tänast töökoormust võrreldes selle eest saadavate hüvedega. Me peame tegevväelastel säilitama ka füüsilise võime teenida pikalt. Ja samamoodi peame ka tagama teadmiste ja oskuste püsimise süsteemis, eriti arvestades ka tehnoloogilise arengute tänast toimivust ja ka jätkuvat pealetulekut," ütles Merilo.

Pevkur: julgeolekuolukord sõltub Ukraina konflikti seisust

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis, et nii Eesti kui ka liitlaste luurehinnangute järgi mõjutab julgeolekukeskkonda Ukraina sõja lõppemine või külmutamine – see mõjutab otseselt, milline saab olema Venemaa käitumine järgnevatel kuudel ja aastatel.

"Fakt on see, et pärast uue USA administratsiooni ametisse asumist on kiirenenud sõja pausile panemise ja lõpetamise erinevad stsenaariumid. Sellest tulenevalt ka meie ohuhinnangud on sellega seotud," sõnas Pevkur.

Kaitseminister ütles, et arusaamine on see, et kui Ukrainas sõjategevus peatub, toob Venemaa vastavalt oma armeereformi plaanile Baltimaade ja Soome lähedusse uued üksused.

Pevkur tõi välja, et Venemaa väekoosseis on praegu ligi 2,5 korda suurem, kui oli enne täiemahulise sõja algust, ning et riigi kaitsekulutused on jõudnud üle üheksa protsendi Venemaa sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

Kinnitatud Venemaa armeereformi järgi jõuab riigi armee 1,5 miljoni võitlejani.

Pevkur rõhutas, et Eesti riik on alati valmis ennast kaitsma igal ajahetkel.

"Selleks, et heidutada Venemaad, selleks, et see sõda ära hoida. Selleks, et mitte kunagi Eesti riigil ei tekiks vajadust relvaga meie territooriumite vabadust kaitsta – selleks me peame tegema teatud sammud, et vastast heidutada ja näidata ka oma liitlastele, et meie teeme oma osa ära, ka liitlased peavad tegema," lisas ta.

Venemaal on kuni 300 000 sõdurit, keda saab sõja peatumisel kiirelt ümber paigutada

Merilo rõhutas, et oht Eestile on praegu ebatõenäoline, sest Venemaa on suures osas seotud sõjategevusega Ukrainas.

Küll aga märkis ta, et Venemaa poolel on Ukrainas lahingus umbes 700 000 võitlejat, kellest suure hulga saab riik sõjalise konflikti peatumise korral ümber paigutada. "Need on üksused, kes on relvastatud, varustatud lahingukogemustega. Kui nüüd juhtub, et tuleb kasvõi ajutine paus lahingutegevuses, millega kaasnevad julgeolekugarantiid, on Venemaal võimalus sealt ära tuua 250 000 – 300 000 valmis üksust."

Kaitseväe juhataja sõnul ei ole Venemaal vägede ümberpaigutamiseks vaja taastumisaega.

"Kui kiiresti nad suudavad neid vägesid ümber paigutada – kui need on lahinguvalmis üksused, siis küsimus on ainult see, mitu rongi sul on kasutada, kui palju vaguneid sul on kasutada, et sõita järgmisse punkti, ja vahemaa ei ole väga kaugel."

Merilo sõnas, et praeguses julgeolekuolukorras ei saa aktsepteerida riske, kuid see ei tähenda, et sõda peaks kindlasti algama. "Sellest on vaja aru saada, aga me peame olema valmis, et kui need liigutused tulevad või teatud tingimused täituvad, siis meie oleme olukorrast sammu ees. Seetõttu me peame tegema kohe lühiajaliselt olulisi pingutusi. Kaitsevägi teeb ära need sammud, mida ma lühidalt kirjeldasin, sest seda on vaja teha igal juhul, et olla oma ülesannete tasemel – mis on seotud ainult sellega, et muuta agressioon teostamatuks."