Kuigi nii Venemaa kui Ukraina leppisid USA vahendusel kokku, et 30 päevaks lõpetatakse energiataristu ründamine, siis on mõlemad jätkanud süvalöökide andmist vastase territooriumile. Kunnase sõnul näitab see, et kokkuleppest pole suurt praktilist kasu olnud, ja kui oleks, siis oleks see kasulik pigem Venemaale.

"Pigem oleks see pragu Vene poolele kasulik, kui tal õnnestuks saavutada moratoorium energiataristule, sest Ukraina on sooritanud viimaste kuudega mitmeid edukaid lööke Venemaa naftarajatiste pihta. See kindlasti Venemaa rahanduslikule ja majanduslikule seisule ei ole hästi mõjunud. Aga Ukraina ilmselt püüab saavutada moratooriumit, mis puudutab kogu tsiviiltaristut. Praktikas me mingit edasiliikumist pole näinud sinna poole," lausus Kunnas.

Ukraina sooritas sel nädalal eduka löögi Venemaa Engelsi sõjalennuvälja pihta ning see pole esimene kord, kui seda tehti. Samas on selgelt näha, et Ukraina süvalöökide andmise võimekus on kiiresti edasi arenenud, märkis Kunnas.

"Ukraina droonid, ka pikamaavõimekusega, neil on uusi droonitüüpe tulnud juurde, lähevad järjest paremaks ja nad suudavad neid paremini juhtida. Kui võrdleme süvalöökide andmise võimet (täiemahulise) sõja alguses ja praegu, näeme, et Ukraina on Venemaale järele jõudnud ja pigem isegi ette jõudnud. Sõja alguses Ukrainal see võime puudus ehk Ukraina on arendanud oma kaugmaadrooni võimekust ja põhilised löögid antakse kõik nendega," rääkis Kunnas.

Laiema tähelepanekuna võib öelda, et Ukraina on leidlikult kasutanud Venemaast väiksemaid ressursse, lisas ta.

"Ukraina on väga palju orienteeritud tehnilistele lahendustele, nad otsivad pidevalt uut ja eriti mehitamata süsteemide vallas. Alguses rohkem õhus, aga nüüd on näha, et aina rohkem ka merel ja ka maal. Selles on nad praegu maailmas juhtival kohal, ilma liialdamata," lausus Kunnas.

Kurski operatsioon pole veel lõppenud

Kuigi Venemaa on kuulutanud, et Kurski oblasti vallutatud osa on ukrainlaste käest tagasi võidetud, siis Ukraina poolelt pole see operatsioon veel lõppenud, märkis Kunnas.

"Ukraina käes on seal ümmarguselt 80 ruutkilomeetrit maad. Ja on lisaks üsna lai ala, mis ei ole kummagi poole kindla kontrolli all, seega võiksime rääkida sadakonnast ruutkilomeetrist," lausus Kunnas.

Kuigi ala on väike võrreldes mullu augustiga, kui venelasi sissetungiga üllatati ja võideti enda kätte 1300-ruutkilomeetrine ala, siis ei saa öelda, et operatsioon oleks läbi, lisas ta.

Ukraina vägede Kurskist väljatoomise kohta märkis Kunnas, et see on üks keerukamaid sõjalisi operatsioone üldse ning kuigi Ukraina kaotas selle operatsiooni käigus nii tehnikat kui ka elavjõudu, võib sellele hindeks panna rahuldav.

Miks ukrainlased seda just nüüd tegid, jääb praegu saladuseks, aga ajastuse järgi võiks pakkuda, et tegu oli mingi poliitilise kokkuleppega, nentis Kunnas.