Eesti Energia teatas neljapäeval, et kavatseb Enefit Greeni väikeaktsionäridele teha turuhinnast kõrgema hinnaga vabatahtliku ülevõtmispakkumise ja tuua Enefit Green sajaprotsendiliselt tagasi Eesti Energia omandisse.

Enefit Greeni aktsiad noteeriti börsil 2021. aasta oktoobris, mil Kaja Kallase valitsuse rahandusminister oli Keit Pentus-Rosimannus.

Jürgen Ligi ütles pressikonverentsil, et tema pole oma seisukohtades kannapööret teinud ega kunagi toetanud Eesti Energia tükeldamist, nagu varasemad koalitsioonilepingud sihiks seadsid.

"Ütlesin kuu aega tagasi, et Eesti Energia aktsionärid, ka väikeaktsionärid ei saa olla rahul ja lubasin, et teeme firmas muutusi. Tänane uudis on üks konkreetselt suur uudis, mis meie arvates olukorda oluliselt parandab. Praegune seis on see, et Eesti Energial ei ole võimekust piisavalt investeerida, turul konkureerida, pakkuda parimat elektri hinda, mida ta suudaks," rääkis Ligi.

Samas ei saa Ligi sõnul öelda, et seni oleks kõike hästi tehtud. Ta märkis, et nelja aasta eest tehtud otsus korraldada Enefit Greeni aktsiaemissioon sellisel moel ei olnud tehtud väga pika perspektiiviga.

"Kas nad ei aimanud, et energiaturul on vajalik portfellide mitmekesisus ja börsil on kauplemispiirid, mis kaitsevad väikeaktsionäre? Praegu on väikeaktsionäride kaitsmise tõttu väikeaktsionärid kõvasti aktsia hinnas kaotanud ja ka otsustanud müüa. Need, kes müüa pole otsustanud, saavad selle pakkumisega tegelikult korraliku tootluse," sõnas Ligi.

Tema hinnangul tulnuks juba nelja aasta eest otsustada, et profiil peab olema mitmekesine ja kauplemispiirangud ei tohi segada ning otsus sellisel moel börsile minna oli vale. Minister ütles, et juba nullindatel oli teada, et vaja on sihtida portfelli mitmekesisust, sest erinevatel energia tootmisviisidel on riskid, mida ei saa täpselt prognoosida

"Ja seepärast esimeses Eesti Energia omaniku ootuste paberis, mis kannab minu allkirja, oli see mitmekesistamine elementaarne," lausus Ligi.

Praegune olukord näitab tema sõnul, et nelja aasta eest ei nähtud piisavalt selgelt, et kõiki mune ei tasu ühte korvi panna. Ta ütles, et taastuvenergia on küll väga oluline, kuid ainult sellele keskendumine toob kaasa süsteemse riski, mis peab olema kuidagi maandatud ja kontsernis olnuks see võimalus olemas.

"Jäeti tähelepanuta, et väikeaktsionäride kaitse tõttu ei saa kontserni sees elektriga kaubelda ja see on probleem. See oli läbikaalumata otsus. Mõni mees taob veel täna rusikaga vastu rinda, et kõik sai õigesti tehtud, aga minu arust ei saadud. Mu arust oli see juba tookord imelik, aga olid teised ajad ja teised inimesed poliitika ajamisel," tõdes Ligi.

Ehkki Eesti Energia tükeldamine on olnud Reformierakonna juhitavate valitsuste soov, siis Ligi ei ole enda sõnul oma seisukohtades kannapööret teinud, sest pole ise kunagi selliste deklaratsioonide taga olnud.

"Minu jaoks pole kontserni tükeldamine olnud kunagi asi iseeneses. Et põlevkivi eraldati, on ju arusaadav, loogiline, aga kuskilt piirist hakkab investorite huvide eiramine, firma huvide eiramine, aga omanik peab ju ka oma vara väärtust hoidma. Nii et sellised laused, mis ei olnud juba tookord tingimata kõigi inimeste seisukoht, on kuhugi kirja saanud, aga elu ise korrigeerib neid, ei ole neid asju tegelikult ellu viidud," ütles Ligi.

Rahandusminister lisas, et tema ei võta vastutust kõige eest, mida mõni reformierakondlane on kunagi arvanud.

Seda, et värske otsus annaks välisinvestoritele signaali, et Eesti investeerimiskeskkond on ebakindel, Ligi ei karda - tema sõnul on turuhind andnud signaali, et midagi läks nihu, ja otsus väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumine teha annab omakorda signaali, et neid vigu osatakse parandada.

Ligi lisas, et ideoloogiliselt talle eraomanikult tagasiostmine ei meeldi, aga sellega, et hind on alla hoidnud, on tegelikult väikeaktsionäride ootusi petetud ja praeguse otsusega pole need, kes on aktsiat siiski hoidnud, mitte kaotajad, vaid pigem võitjad.

Eesti Energia pakub aktsionäridele võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga on pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem. Vabatahtliku ülevõtmispakkumise hind põhineb turuanalüüsil ja analüüsimajade keskmisel hinnangul.

Vabatahtlik ülevõtmispakkumine algab esialgse kava järgi 8. aprillil ja kestab kuni 12. maini. Pakkumise eduka lõpuleviimise korral tasub Eesti Energia aktsiate eest 16. mail.