Neljapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et britid ja prantslased plaanivad rahulepingu sõlmimise korral Ukrainasse oma väed saata.

Eesti peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et Eesti sammub antud küsimuses koos liitlastega.

"Ma olen ka seda varem öelnud, et kui meie liitlased sinna lähevad, siis Eesti ei jää maha," kommenteeris Michal vägede saatmist Ukrainasse. "See tähendab, et me küsime parlamendist selle kohta mandaadi ja kindlasti võtame sellest osa."

Eesti opositsioonierakondadest toetab vägede saatmist Ukrainasse vaid Isamaa

Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et erakond on avatud kavatsusele saata rahulepingu sõlmimise korral Eesti väed Ukrainasse.

"Isamaa seisukoht on avatud," sõnas Reinsalu. "Loomulikult julgeoleku küsimustes kõiki valitsuse samme, mis on asjakohased astuda, Isamaa toetab ning kindlasti on oluline kõigi praktiliste aspektidega arvestada koostöös liitlastega. Ma arvan, et on selge, kui liitlased ühiselt selle seisukoha langetavad, siis Eesti ei saa kõrvale jääda."

"Oluline on loomulikult, et see rahu oleks sisulise kvaliteediga, sellest on kogu Euroopa rahvad huvitatud. Teiseks on oluline ka seda silmas pidada, et meil tõepoolest jutt käib ju heidutusväest pärast rahulepingu sõlmimist, et hoida ära tulevast sõjalist sõja uuesti kordumist. Jutt ei käi Eesti sõdurite saatmisest reaalselt praegu sõjategevusse, seda on oluline rõhutada," lisas ta.

Keskerakond pigem ei toeta vägede saatmist Ukrainasse

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Lauri Laats rääkis ERR-ile, et erakond pigem ei toeta vägede saatmist Ukrainasse.

"Esiteks, et mingisuguseid otsuseid või seisukohti võtta, ka peaministri poolt vaadatuna, peaks ikkagi aru saama, kui kaugele ja mis viisil nende läbirääkimistega jõutakse," sõnas Laats ja märkis, et tema hinnangul on ennatlik hakata peaministri tasandil selliseid seisukohti kujundama.

"Loomulikult me kõik loodame, et see sõda lõpeb või vähemalt rahu sõlmitakse. Aga vaadates praegu sellist protsessi ja kulgu – nii nagu ka väga paljud spetsialistid on välja öelnud, siis suurt lootust ei ole," ütles Laats.

"Kas meie toetaksime seda seisukohta – pigem mitte," lausus Laats. "Ma arvan, et see seisukoht, mille käis välja Soome peaminister, et me oleme piiriäärne riik. Me kindlasti peame hoolitsema enda julgeoleku eest ja kõik ressurss, mis meil on, me peaksime suunama selleks, et kaitsta oma riiki. See on üks pool."

"Teine pool – kui me oma sõdurid peaksime Ukrainasse saatma sellest lähtuvalt, mis ma eelnevalt ütlesin, ja kui seal peaks juhtuma mingi konflikt ja meie sõduritega peaks midagi juhtuma, siis tegelikult me oleme kistud sõtta väikse riigina ja seda me kindlasti ei sooviks," rääkis Laats.

"Ma arvan, et piiriäärsed riigid võiksid jääda oma piire valvama ja kaitsma nii nagu ka Soome peaminister välja ütles. Me pigem pooldame seda hoiakut," sõnas ta.

Läänemets: Ukrainasse sõdurite saatmise eeldus on kaitseväe juhataja nõuande täismahus täitmine

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemetsa hinnangul on Ukrainasse sõdurite saatmise eeldus kaitseväe juhataja sõjalise nõuande täismahus täitmine

Läänemetsa sõnul tekitab ka küsimusi, mis juhtub Eesti sõduritega, kui piirkonnas peaks konflikt puhkema.

"See ei ole üldse nii lihtne, nagu peaminister seda näitab olevat. Seal ei ole küsimus mitte selles, kas Eesti sõdurid lähevad Ukrainasse rahu valvama – kui me räägime sellest, et nad peaks mõnda sellisesse konfliktipiirkonda minema rahu valvama –, vaid küsimus on selles, et mis juhtub ja mida Eesti teeb siis, kui need sõdurid satuvad rünnaku alla, piirkond satub rünnaku alla. Kas me avame siis tule Venemaa poole, kas me sureme seal ja kas me oleme Venemaaga sõjas? See on põhiküsimus, millele tuleb vastata," rääkis Läänemets.

Ta lisas, et see küsimus eeldab parlamentaarset debatti ning et peaminister ei tohiks tema hinnangul selliseid seisukohti välja öelda, ilma et oleks riigikaitsekomisjoniga nõu pidanud.

"Sellise otsuse tegemine eeldab kaitseväe juhataja sõjalise nõuande sajaprotsendilist täitmist ja miinimum – vähemalt selles tempos, mis kaitseväe juhataja välja on pakkunud. Võib-olla isegi kiiremini, sest ta suurendab Eesti sattumist sõjalisse konflikti kordades. See on eeldus, mis kõigepealt tuleks täita," ütles Läänemets.

Ta märkis, et eeldab, et valitsus ei ole nõus kaitseväe juhataja nõuannet täismahus täitma.

"Kui ma peaministrilt küsisin eelmise nädala infotunnis selle kohta, et kas näiteks seda moonaostu plaanitakse – seda 1,6 miljardit – seitsme aasta pealt tuua kolme aasta peale, nagu kaitseväe juhataja on nüüd soovitanud, siis peaminister põikles sellest vastusest kõrvale. Ma eeldan, et valitsus ei ole valmis kaitseväe juhataja nõuannet täitma sajaprotsendiliselt. Mis tähendab, et selles valguses meil ei ole võimalik üldse kaaluda liitlastega koos Ukrainasse minemist," rääkis Läänemets.

EKRE on vägede saatmise Ukrainasse korduvalt välistanud

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme on korduvalt välistanud Eesti üksuste lähetamise Ukrainasse rahu valvama. 

Veebruaris ERR-ile antud intervjuus välistas Helme kategooriliselt üksuste saatmise Ukrainasse: "No mitte mingil juhul! Isegi sellise arutelu avamine on minu meelest Eestis ohtlik ja kahjulik ja rumal."

Tema sõnul on see, mida Ukrainaga teha, suurriikide asi. "Suurriigid niikuinii otsustavad ilma meieta, aga suurriigid ei saa otsustada meie eest, et meie kui rinderiik Venemaaga peame veel minema ja võtma enda õlgadele veel mõne rinderiigi kaitsmise. Sellist suurushullustust ei tohiks endale ikkagi päise päeva ja terve mõistusega inimesed lubada," kommenteeris Helme veebruaris Eesti võimalikku osalust sellises rahumissioonis.

Saks: Euroopa üritab ennast teha osaliseks rahuprotsessis

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis ERR-ile, et tema hinnangul konkreetset plaani väed Ukrainasse saata veel ei ole ning selle tõttu on vara rääkida, millised üksused Ukrainasse vajadusel saadetakse ning mida nad seal tegema hakkaksid. Ta märkis, et kavatsusega saata väed Ukrainasse üritab Euroopa tehast ennast rahuprotsessi osaliseks.

"Kristen Michal ütles väga täpselt, et juhul, kui rahulepingu tingimused on teada, siis vastavalt sellele kujundatakse Eesti positsioon. Et põhimõtteline valmisolek on olemas, aga ta peab küsima selleks parlamendi luba," sõnas Saks. "Mina saan nii aru, et praegu midagi konkreetset ei plaanita."

Saks märkis, et praegu üritavad Suurbritannia ja Prantsusmaa hoida survet nii Venemaa kui ka USA suunal.

"Pigem praegu nad töötavad selle nimel, et üldse mingi plaanini jõuda, see on punkt üks," ütles Saks. "Punkt kaks – nad üritavad hoida üleval survet nii Venemaa kui USA suunal. Selles plaanis, et muidu Euroopa pole selle rahuprotsessi osa. Euroopa peab ennast kuidagi, mingi panusega tegema selle rahuprotsessi osaks. Selle nimel nad siis praegu töötavad, sest USA on öelnud, et tema oma vägesid rahu tagamiseks Ukrainasse paigutama ei kavatse hakata."

Saksa sõnul on vara spekuleerida, milliseid sõdureid Ukrainasse vajadusel saadetakse.