Riigikogu liikmed juubeldasid, kui sündis otsus võtta ära valimisõigus kolmandate riikide kodanikelt. 93 saadiku poolthäälega põhiseaduse muudatus sai tehtud.

Mis ühele õnn, see teisele õnnetus. Venekeelses sotsiaalmeedias vallandus seepeale pahameeletorm ning aastatepikkused pingutused rahvaste lõimumiseks paistavad läbikukkunud.

Venekeelse Postimehe peatoimetaja Sergei Metlev rääkis, et sotsiaalmeedias on mitmeid laime avalikkuse jaoks tundmatuid mõjuisikuid, kes sel teemal palju lärmi teevad.

"Seal sotsiaalmeedias, Tiktokis eeskätt ja Facebookis, on väga palju kahtlaseid blogijaid, keda laiem avalikkus ei tunne. Kremliga varem koostööd teinud mõjuisikuid, igasuguseid kohalikke venekeelseid poliitikuid, kes praegu kõik koos muidugi löövad nagu tohutult tugevalt trummi. Ja inimesed loomulikult sellega ka suhestuvad. Nii et nendes mitte-mainstream kanalites on praegu käimas arutelu, mida saab niimoodi tähistada, et nad võtavad meilt viimast ära," rääkis Metlev.

Kuid mitte ainult vene kogukond ole põhiseaduse muutmise vastu. Hääleõiguse kaotas ligi 150 000 Eesti alalist elanikku. Tõsi, nende valimisaktiivsus pole kunagi teab mis suur olnud, kuid ühe puuga löömine on endise kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres Kollisti (KE) arvates viga.

"Tegelikult on ju tegu inimestega, kes on Eestis elanud 35 aastat või rohkem või siin sündinud. Ja neid hakata nüüd Venemaa venelasteks ja putinlasteks pidama, see on lihtsalt rumal minu arvates," sõnas Kollist.

Ka endine kaitsepolitseiameti direktor, TÜ külalisprofessor Arnold Sinisalu kahtleb, kas pidades kõiki kolmandate riikide kodanikke julgeolekuohuks, astuti ikka õige samm.

"Kui me nii defineerime, et siin pikalt elanud Vene-Valgevene kodanikud on julgeolekuprobleem, siis tuleb nende asjadega minna ka loogilise lõpuni, et miks me siis usaldame neid Eesti territooriumile üldse elama," sõnas Sinisalu.

"Siis tuleb ka otsustada, et kas me hakkame massiliselt inimesi välja saatma, kuidas me neid tuvastame, kes ei ole lojaalsed, märkis Sinisalu ja tähendas, et õiguslik keskkond sellist massilist väljasaatmist ei toeta.

Varasemad lõimumisuuringud on näidanud, et venekeelsete inimeste seas on hoopis palju neid, kes tunnevad tugevat sidet Eesti riigi ja Eesti identiteediga.

"Kindlasti ta mingil määral tagasilöögi toob selles lõimumise teemas," ütles Sinisalu. "Kindlasti mingisuguseid inimsuhteid lõhub, aga ma arvan, midagi dramaatilist ka olema ei saa. Lihtsalt see sidususe arendamine Eesti riigi sees, see saab pärsitud mõneks ajaks. Kui pikaks, ma ei oska öelda."

Venekeelse Postimehe peatoimetaja Sergei Metlevi hinnangul oli hääleõiguse kaotamine tekkinud olukorras siiski õige otsus. Kuid kõik oleks teisiti, kui vene kogukond Eestis oleks pärast Venemaa-Ukraina sõja puhkemist üles näidanud oma lojaalsust ja tuge Ukrainale.

"Kui Tallinna tänavatel oleks näiteks 28. veebruaril 2022 toimunud meeletult suur meeleavaldus, kus korraldajateks oleksid kohalikud venekeelsed inimesed ja meeleavaldus oleks vene keeles," ütles Metlev. "Kui oleks palju rohkem neid inimesi, kes häälekalt oleks hoopis üritanud teha Eesti püüdlusi omaks venekeelsetele inimestele, siis see kõik, millest me räägime, see sama põhiseaduse muudatus, siis see kõik oleks tarbetu. "

Poliitikud on aga väljendanud, et Venemaa ja Valgevene kodanikud peaks siinmail elades võtma Eesti kodakondsuse. Selles vaimus anti ka nii-öelda halli passi omanikele veel neli aastat ajapikendust, et taotleda endale Eesti pass.

Samasugust huvi kasvu põhiseaduse muutmise järel ekspertide hinnangul oodata pole.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on huvi Eesti kodakondsuse vastu mõnevõrra kasvanud. Nii on umbes tuhandest varasemast Venemaa kodanikust saanud Eesti kodanikud. 50 valgevenelast on samuti otsustanud Eesti passi kasuks ja enam kui 1100 määratlemata kodakondsusega isikut on samuti saanud eestimaalasteks.

"Nad on suhteliselt tolerantsed. Nad on juba harjunud sellega, et nendesse suhtutakse nii ja naa. Selles mõttes ei tee see väga midagi, aga okas jääb hinge," sõnas Kollist. "Loomulikult Eesti kodakondsuse võtmine või kodakondsuse tahtmine on peale Ukraina sõja algust kasvanud ja inimeste suhtumine on muutunud, aga et see tekitaks nendes positiivseid tundeid Eesti riigi suhtes, mis on nende kodumaa, ma ei arva. "

Seepärast on Metlevi sõnul oluline, et riik ei unustaks oma inimesi, vaid pakuks neile tuge.

"Olgu see palju tõhusamad ja paremad eestikeele kursused," sõnas Metlev. "Olgu see näiteks veelgi suurem tähelepanu eestikeelsele haridusele, millele üleminek toimub, aga kohati lonkab, oleme ausad. Olgu see näiteks, et Eesti riik rohkem tegeleb siia Eestisse panustavate venekeelsete inimeste äramärkimisega, esiletõstmisega."

Poliitikute huvi venekeelsete valijate vastu on aga pea olematu. Isegi, kui tegemist on Eesti kodanikega.

"Üks põhjuseid, miks näiteks Narvas või kuskil Kohtla-Järvel on selline poliitiline kultuuritus ja seal ei ole põhimõtteliselt parteidemokraatiat, on see, et eesti erakonnad ei ole sinna aega ega raha investeerinud," sõnas Metlev.

Selle asemel, et piirata õigusi, peaks ühiskonnas muutma meelsust. Andres Kollist leiab, et tulevikus võiks Eestis elavatesse venelastesse suhtuda samamoodi nagu näiteks setodesse või mulkidesse. "Või mingid, kes on eestlased, aga kellel on nagu mingi oma identiteet ka. No vot, midagi niisugust, sinnapoole peaksime me ju üldse püüdma selle asjaga.