Rybar on Venemaal populaarne Telegrami blogi, millel on rohkem kui 1,3 miljonit tellijat ja mille asutaja Mihhail Zvintšuk, endine kaitseministeeriumi ametnik, pälvis 2023. aastal Putinilt teenete ordeni.

Eelmisel kuul avaldas Rybar aga kriitilise analüüsi Venemaa kiiresti muutuva demograafia kohta, kasutades oma mõtte illustreerimiseks Moskva eeslinna Kotelnikit.

Videos tõi kanal välja mitu piirkonda, kus migrandid olid väidetavalt kohalikke elanikke rünnanud. Samuti väideti, et 8000 eeslinnas elavast koolilapsest oli vaid 50 protsenti etniliselt venelased.

Klipis öeldakse, et terroristide värbajad tegutsevad Moskva turuplatsidel, kust saab väidetavalt osta relvi ja Venemaa passe. Samuti tuvastati videos "etniliste bordellide" ja ebaseaduslike mošeede asukohad.

"Kellele on kasulik see islamiradikaalide, russofoobide ja bandiitide kasvulava Venemaa pealinna lähedal?" seisab video lõpus kuvatavas sõnumis.

Vaatamata sellele, et Putin on kritiseerinud kõrget immigratsioonitaset läänes, on Kreml pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist lootnud võõrtööjõule, et täita lüngad Venemaa tööturul.

Olukorda on aga raskendanud sõda Ukrainas, kuna tsiviiltöötajad läksid sõjaväkke ja kaitsetööstusse, mis tõi kaasa praeguse rekordmadala töötuse määra – 2,3 protsenti.

Teine Venemaa natsionalistlik kanal Ria Katyusha võrdles Rybari videos nähtud kaadreid "sarnaste lugudega Pariisi, Hamburgi või Briti linnade kohta".

Rohkem kui 850 000 tellijaga blogija Boriss Rožini sõnul meenutas Moskva eeslinn "vähemuste poolt domineeritud linnaosasid Marseille's ja Pariisis".

"Linn, kus varem domineerisid etnilised venelased, on näinud Kaukaasia piirkonnast ja Kesk-Aasiast pärit migrantide sissevoolu," lisas Rožin.

Kreml on püüdnud tasakaalustada majanduse ja sõjamasina töös hoidmiseks vajalike töötajate riiki toomist ning vähendada samal ajal hirme kultuurilise ümberasustamise ees.

Pikka aega kestnud etnilised pinged keesid üle pärast eelmisel aastal toimunud Crocus Halli terrorirünnakut, mille käigus Tadžikistanist pärit islamistid tapsid 145 inimest. Vastuseks muudeti seadusi, millega anti politseile volitused migrantide väljasaatmiseks ilma kohtuotsuseta.

Pärast rünnakut levitati Venemaal kaadreid politsei haarangutest migrantide ühiselamutesse ja mošeedesse, aga ka tüüpilistele sisserändajate tööpaikadesse, nagu ehitusplatsid ja laod.

Ometi rõhutab Kreml jätkuvalt vajadust võõrtööliste järele.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles novembris riigimeediale, et migrandid on hädavajalikud. "Fakt on see, et me seisame silmitsi väga pingelise demograafilise olukorraga. Me elame maailma suurimas riigis, kuid meid on väga vähe," lisas Peskov.

Peskov üritas tõmmata selge joone ebaseadusliku ja seadusliku rände vahele, öeldes, et ainult ebaseaduslik ränne soodustab tingimusi "religioosse ekstremismi" ja "narkootikumide kuritarvitamise" tekkeks.

Kuid tema sõnad ei vähendanud hirme Venemaa kultuurilise ja etnilise hõrenemise ees. Moskvas asuva Levada keskuse 2024. aasta mais avaldatud küsitlus näitas, et 56 protsenti küsitletud venelastest lubaksid Kesk-Aasiast pärit inimesi riiki ainult ajutiselt või blokeeriksid nende sisenemise täielikult.

Lisaks ütles siseministri asetäitja Aleksandr Gorovoi septembris ajalehele Kommersant, et kuuest miljonist Venemaal viibivast välisriigi kodanikust on seal illegaalselt vaid üheksa protsenti.

Massiliselt migrante on saanud ka Vene kodakondsuse, eriti need, kes on pärit Kesk-Aasiast. 2022. aastal sai Venemaa kodanikuks 174 000 Tadžikistani kodanikku, aasta varem sai 104 000.

Putin, kuigi läänes vohava multikultuurilisuse kriitik, on korduvalt teinud jõupingutusi, et esitleda end erinevate usutunniste suhtes sallivana.

"Traditsiooniline islam on Venemaa kultuurikoodi lahutamatu osa ja moslemi kogukond on kahtlemata väga oluline osa mitmerahvuselisest vene rahvast," ütles Putin 2018. aastal.

2023. aasta juulis pöördusid Kotelnikis puhkenud rahvusvahelise konflikti mõlemad osapooled Venemaa presidendi poole palvega sekkuda nende tülli.

Vene meedia teatel korraldas märulipolitsei haarangu ühes kõrghoones asuvas ebaseaduslikus mošees vastuseks kaebustele, mille esitas Telegrami kanal nimega Russian Community Zov, mis jagab teavet "migrantide toime pandud kuritegude kohta".

Kolm päeva hiljem avaldasid antud mošeega seotud moslemid videoavalduse, milles pöördusid otse Putini poole ja palusid tal olukorda sekkuda. "Meie kogudusse kuulub sõjalises erioperatsioonis [Ukraina sõjas] osalejaid," lisasid nad.

Vastuseks avaldas kanal Zov slaavi päritolu Kotelniki elanike sõnumi, milles ütles: "Me kõik peame mõistma, et me ei saa niimoodi edasi elada; me ei ole Prantsusmaa ega Kosovo, mis langeb kaosesse. /.../ Meie riiki saabuvate migrantide vool peab viivitamatult peatuma. Vastasel juhul toimub sotsiaalne plahvatus."

Nädal pärast Kotelnikis toimunud haarangut teatati sarnasest juhtumist lähedalasuvas Dzeržinski linnas.

Populaarne Telegrami kanal Baza, millel on väidetavalt seoseid Venemaa julgeolekuteenistustega, ütles, et politsei saabus mošeesse palvetamise ajal dokumente kontrollima ja et vaidlus puhkes, kuna ohvitserid sisenesid jalanõudega.

Kaadritel oli näha, kuidas politsei, näod kaetud ja relvad kaasas, sisenes mošeesse ning et palvetajad palusid, et politsei neid ei segaks.

Venemaa sõjaväeblogijad on endistest kaitsetööstuse tegelastest, amatööridest, ajakirjanikest ja sõjaveteranidest koosnev kirev seltskond. Nad on sageli raevukalt sõda pooldavad, raporteerivad otse rindejoonelt ja neil on eksklusiivsed kontaktid Venemaa sõjaväega. Nende kajastamisstiil, mis on tugevas kontrastis Kremli omaga, on toonud neile Venemaal tohutu populaarsuse.

Kreml on püüdnud hoida blogijaid enda poolel. Näiteks Rybari asutajale on väljastatud riiklik autasu. Samas on Venemaal ka kehtestatud seadus, mis nõuab enam kui 10 000 jälgijaga blogidelt teabe esitamist Venemaa meediaregulaatorile.

Viimasel ajal on mõned blogijad väitnud, et läänel on Venemaa rändeolukorras käsi mängus.

Ligi 200 000 jälgijaga reporter ja Moskva linnavolinik Andrei Medvedev postitas, et Sverdlovski ja Jekaterinburgi oblastis kasvav migrantide arv võib olla osa lääne plaanist Venemaa destabiliseerimiseks. Ta kirjutas, et tegemist võib olla Briti operatsiooniga ning et Briti organisatsioonid ja USA välisabi agentuur USAID on rahastanud Venemaa valitsusväliseid organisatsioone, mis propageerisid positiivset vaadet sisserändele.

Venemaa rahvastikuprobleeme on laiapindset dokumenteeritud.

ÜRO andmed näitavad, et Venemaal on keskmine vanus 40,3 aastat. 1950. aastal oli aga keskmine vanus 23 aastat. Sündimuskordaja – keskmine sündide arv naise kohta – on 1,5. 1950. aastal oli see peaaegu kolm.

USA mõttekoda Atlantic Council teatas eelmisel aastal: "Vladimir Putini sõda on praktiliselt garanteerinud, et tulevaste põlvkondade jooksul pole Venemaa elanikkond mitte ainult väiksem, vaid ka vanem, hapram ja vähem haritud."

Samuti märkis mõttekoda, et tulevikus on Venemaa elanikkond etniliselt vähem vene päritolu ja ka usuliselt mitmekesisem.