Meta Advisory Groupiga 1. aprillil sõlmitud käsunduslepingu kohaselt osutab Meta strateegilise ja taktikalise kommunikatsiooni teenust kirikute ja koguduste seaduse muudatuse teemal selle aasta märtsist kuni septembrini.

Lepingu kogumaksumus on 29 000 eurot ja eraldi on välja toodud, et tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või mis tahes muu põhjuse tõttu.

Siseministeeriumil on ka endal kommunikatsiooniosakond. ERR uuris selle juhatajalt Kaja Sepalt, miks kirikute seaduse teemaline suhtekorraldus sisse ostetakse.

Sepp ütles, et loomulikult tegeleb ka selle teemaga ministeeriumi kommunikatsiooniosakond, nagu on seda tehtud seni ja tehakse ka edaspidi.

"Oleme omal jõul toimetanud alates sellest, kui Ukraina täiemahulise sõja puhkemisel intensiivistus teema patriarh Kirilli agressiivsetest sõda õhutavatest ja õnnistavatest sõnumitest ning selle mõjudest siinsele Moskva patriarhaadi all tegutsevale kirikule," lausus ta.

Kuna aga praegu on kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõudmas otsustavasse etappi, peab seaduse vastuvõtmisele Sepa sõnul järgnema ulatuslik teavitustegevus. Lisaks on kirikute ja koguduste seaduse muudatus tema sõnul juba praegu toonud kaasa Venemaa infooperatsioone.

"Oleme kaasanud kommunikatsioonibüroo, et eelnõu võtmeetappides ja Vene Föderatsiooni täiendava valeinfosurve korral nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt oleks võimalus kaasata kiiresti lisaressurssi täiendava teavitustöö elluviimiseks," ütles Sepp. "See tähendab, et suurenenud töömaht ei ole pidev ja kaasame abi ajutiselt vajaduse tekkimisel."

Sepp märkis, et sellistes olukordades on see mõistlik ja tavapärane praktika, mida ta on kasutanud ka oma varasemas tööelus ettevõtetes.

Senine kajastus on eesti- ja venekeelses meedias olnud erinev

Meta on oma pakkumuses kirjutanud, et meediakajastus kõnealuse seaduse muutmise eelnõu kohta järgib kaht eri narratiivi, mis sõltuvad tugevalt meediakanali keelest ja auditooriumist.

"Kajastuste dünaamika on otseselt seotud erinevate osapoolte avalike seisukohtadega, kuid viimastel kuudel on märgata MPEÕK seisukohtade pooldajate sõnavõttude uut kasvutrendi, mis on tõenäoliselt tingitud parlamentaarse protsessi algusest," kirjeldab suhtekorraldusfirma.

Meta toob pakkumuses välja, et eestikeelne meedia suhtub eelnõusse valdavalt positiivselt või neutraalselt, samas kui venekeelne meedia on märksa kriitilisem. Selge jaotumine on ka kõneisikute osas: eelnõu pooldajad esinevad rohkem eestikeelses, vastased aga venekeelses meedias.

Valitsuse kommunikatsioonis on rõhuasetus Meta hinnangul olnud julgeolekuküsimusel, mis on tõhus eestikeelse elanikkonna teavitamisel. Meedias domineerivad aga poliitikute ja ametnike kommentaarid, mis loob mulje teema keerukusest ja politiseeritusest. Venekeelses meedias on ülekaalus emotsionaalsetele argumentidele tuginevad eelnõu vastaste seisukohad.

"Sellises infoväljas kinnistub arvamus, et tegemist on diskrimineeriva seadusandlusega, mis on suunatud konkreetselt vene õigeusklike vastu," sedastab Meta.

Valeinfo vastu võitlemiseks pakub suhtekorraldusfirma välja kolm sammast: selge ja järjepidev valeinfovastane narratiiv, kus keskendutakse tõele ning kasutatakse emotsionaalseid ja samastatavaid lugusid, kiire reageerimine ja kriisihaldus, kus valeinfo levikule reageeritakse operatiivselt, ning usaldusväärsed kõneisikud ja võrgustikud, kuhu kuuluvad ka ajakirjanikud.

Eraldi ja nimeliselt toob Meta välja eri väljaannete konkreetsed ajakirjanikud, kes võiksid teemat vahendada ja konteksti pakkuda, aga ka eksperte ja analüütikuid, kes võiks sellel teemal sõna võtta ja kelle arvamusi võiks rohkem ka venekeelsesse meediasse viia.

Kaja Sepp ütles, et Meta pakkumuses toodud tegevused ja tööliinid näitavad eelkõige agentuuri mõttesuunda ja arusaadavalt ei ole agentuur enne tegeliku koostöö algust ühegi võimaliku kaasatava osapoolega mingeid kokkuleppeid teinud ega isegi nende poole pöördunud.

"Nad ei saakski seda teha, sest sel hetkel nad klienti veel ei esinda," rõhutas Sepp ja lisas, et talle on oluline teada, et ühe kanalina nähakse mõne väljaande toimetust, mitte seda, milliste konkreetsete ajakirjanike poole plaanitakse teemade pakkumisel pöörduda. Pakkumuses on samas kirjas ajakirjanike nimed.

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise ehk niinimetatud MPEÕK-i eelnõu eesmärk on muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.

Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus oma tegevuses olla juhitud ega põhikirja kaudu või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa olla ka sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva või sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. Vaimulik ei saa olla inimene, keda on kuriteo eest karistatud või kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale. Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.

Riigikogu saatis 26. märtsil eelnõu kolmandale lugemisele.

Märtsi lõpus sai Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) kohtus õiguse võtta uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.