USA president Donald Trump ei ole NATO vastu, kuid tahab, et kõik NATO liikmed täidaks oma kohust, ütles Rubio NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis.

Trump on korduvalt teinud avaldusi, mis seavad kahtluse alla tema valmiduse liitlasi ka edaspidi kaitsta.

"See hüsteeria ja liialdused, mida on NATO kohta näha globaalses meedias ja ka mõnes Ühendriikide koduses meediaväljaandes, on alusetu," ütles Rubio esimesel kohtumisel NATO kolleegidega Brüsselis.

"President Trump tegi selgeks, et ta toetab NATO-t. Me jääme NATO-sse," kinnitas Rubio. "Ta ei ole NATO vastu. Ta on sellise NATO vastu, millel pole kohustuste täitmise võimet, mida lepe ette näeb kõigi ja iga liikmesriigi kohta."

Rubio sõnul ei toeta Trumpi Valge Maja aga NATO-t, kus riigid ei täida oma kohustust kaitsesse panustada.

"Ma mõistan, on riigisisesed poliitilised mured pärast aastakümneid ulatuslikku heaoluriikide ehitamist. Võib-olla ei taheta seda kärpida ja rohkem julgeolekusse investeerida, aga viimaste aastate sündmused – täiemahuline sõda Euroopa südames – on meeldetuletus, et kõva jõud on heidutuseks veel vajalik," rääkis Rubio.

Rubio sõnul ei oota USA, et Euroopa saavutaks sõjalise võime mõne aastaga.

"Mitte keegi ei eelda, et peate selleks valmis olema aasta või paariga, kuid te peate päriselt olema sinnapoole teel," lausus ta. "See on karm tõde, kuid see on tõde, mis tuleb nüüd välja öelda."

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et ameeriklased soovivad vastutust paremini jagada, mitte Euroopast täielikult taanduda. Tsahkna sõnul rõhutas Rubio seda veel eraldi.

"Seda on võimatu Ameerika inimestele selgeks teha, et rikkad riigid nagu Euroopa riigid ei suuda oma kaitse eest maksta. Ja oleme ausad, samal seisukohal on Eesti olnud rohkem kui kümme aastat," sõnas Tsahkna.

NATO peasekretär Mark Rutte rääkis, et Kanada ja Euroopa liitlased on juba sadade miljardite jagu rohkem kaitsesse panustamas.

"See on ilmselt Kanadas ja Euroopas kõige suurem tõus kaitsekuludes pärast külma sõda ja pärast Berliini müüri langemist. See on hea uudis, aga me peame ikka tegema rohkem," tõdes ta.

Rubio sõnul tuleb teha oluliselt rohkem. "Me tahame siit lahkuda teadmisega, et me oleme realistlikul teel selleni, et iga liitlasriik võtaks kohustuse ja täidaks ka lubaduse kulutada kaitsele kuni viis protsenti SKT-st. See tähendab ka USA-d, kes peab ka oma protsenti tõstma."

"Eesti poolt vaadetes oleks muidugi hea, kui kõik lepiksid Haagis mõne kuu pärast kokku viis protsenti tulevikus kaitsekulude keskmiseks, aga ma kardan, et seda ei juhtu. Meie eesmärk on ikkagi realistlikult 3,5 protsenti ja see on juba väga suur hüpe," ütles Tsahkna.

Mitmed Euroopa riigid on pärast Trumpi võimuletulekut teatanud kaitsekulutuste järsust suurendamisest.