Kütusemüüjad: nafta hinna langus viib bensiini hinda alla viie sendi võrra
Maailma suurimate majanduste USA ja Hiina vaheline tollisõda vähendab nõudlust nafta järele, kuid samal ajal soovivad naftariigid tootmist suurendada. See on viinud nafta hinna maailmaturul alla ja alandab ka meie tanklates kütuse hinda veel viie sendi võrra liitri kohta.
USA presidendi Donald Trumpi vallandatud tollisõja tõttu on nafta hind maailmaturul langenud nädalaga 16 protsenti. Tanklates hinnad nii palju langenud pole, kuid kütusemüüjad kinnitavad, et see juhtub varsti.
"Hind on juba umbes 3,5 senti allapoole tulnud. Me ei oska öelda, kuhu poole maailmaturu hind liigub. Kui nüüd tekivad kardinaalsed muudatused Trumpi sõnumitesse, hind võib taas tõusule pöörduda, aga juhul kui maailmaturuhind jätkab langemist, siis loomulikult hind tanklates liigub samuti allapoole," lausus Circle K mootorikütuste kategooriajuht Kert Aader.
"Tihti räägitakse seda, et kui naftahinnad või kütusehinnad maailmaturul kukuvad, et siis tanklaketid venitavad kummi, ja kui kütusehinnad tõusevad, siis kohe kiirelt tõstetakse. See tegelikult ei pea paika. Kui me võtame viimase 30 päeva kütusehindade liikumise, siis kütusehinnad tanklates on olnud kuni 8 senti maailmaturu hinna liikumisest maas. Võttes tänase hinnalangetuse juurde, mis maailmaturul on toimunud, me võime näha sellist 1,55 (eurot liitrist) hinda bensiinil," rääkis Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
Bensiini 95 hind on kolmapäeva seisuga 1,61 senti liitri eest.
Toornafta hind langes nelja aasta tagusele tasemele, aga bensiini- ja diislikütuse hind on tanklates võrreldes selle ajaga 23 ja 27 senti liitri kohta kallim. Vahti sõnul on sellel omad põhjuseid, näiteks pole bensiini maailmaturuhind nii palju langenud.
"Lisaks on käibemaks selle nelja aasta taguse ajaga kasvanud 20 protsendilt 22-le. Lisaks on diislikütuse aktsiis meil eelmisel aastal tõusnud," ütles Vaht.
Tollisõda vähendab nõudlust nafta järele. Samal ajal on OPEC+ lubanud naftatootmist suurendada, kõik see kokku viibki naftahinna alla, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Kuid USA naftafirmad ei suuda pikaajaliselt praeguse hinnatasemega toota.
"Ja see läheb vastuollu Trumpi sooviga, et Ameerika Ühendriigid toodaksid väga palju naftat. Selles mõttes see vahemik, kus nafta (hind) võiks pikaajaliselt olla, on natuke kõrgem kui praegune tase. Küll aga ebakindlas maailmas selliseid hüppeid me võime näha küll. Kuhu see täpselt välja jõuab, seda me ei tea," lausus Uusküla.
Seega oleneb palju Trumpi edasistest sammudest, ütles Uusküla.
Toimetaja: Marko Tooming