Ma mäletan kui teie eelkäija Kaido Padar sai ametisse, siis ta lubas, et lõpetame ära jupiti ehitamise, katsume suunata oma ressursid nii, et teeme korraga rohkem kilomeetreid ära. Teie aga räägite pressiteates, et prioriteet on  teedeehituses remondilõikude lühendamine, et saavutada seeläbi sujuvam liiklus?

Ma täpselt ei oska kommenteerida eelmise juhi tsitaati. Iga riigiamet teeb oma tööd täpselt eelarve võimaluste ja teiselt poolt siis vajaduste kompromissina.

Loomulikult me võiks ju unistada suuremalt. Leedu kolleegid  räägivad objektidest mis  on 47 kilomeetrit pikad.  Kahjuks Eesti eelarve võimalused ja meie territooriumi väiksus ei anna võimalust nii suurelt unistada.

Tegelikult need lühemad teelõigud, mis lähevad remonti, ega see sujuvust ju ei suurendada. Ideaalis võiks Tallinna-Pärnu maantee teha tõesti korda niimoodi, et suunatakse kõik veokid Pärnust Mäo poole ja sealt tullakse Tartu maanteed Tallinna?

(Naerab.)

See oleks vahva unistus, aga millegipärast arvan, et me keegi nii ju ei mõtle.

Kui me ka teeme mingeid suuremaid ehitustöid, siis suhteliselt harva me suuname liikluse uuele trassile. Tavaliselt me peame olemasolevat teed kas siis laiendama või ümber ehitama.

Iga töö tegemine veidi häirib ka liiklejaid, kuid nad mõistavad, et ebamugavus võimaldab tulevikus sõita parematele teedel, mis on ka ohutumad.

Miks te naersite,  miks ei võiks mõelda suurelt, et teha teed korda pikemate lõikudena?

Loomulikult võib, isiklikult olen sellele kahe käega poolt. 

Nüüdsest vist umbes neli ministrit tagasi käisime ühe ministriga Kose lõigu algust  Tartu maanteel avamas. Hea minister küsis, aga miks te nii aeglaselt ehitate?  Miks te ehitate mitu aastat?

Ma vastasin, et me saame täpselt nii kiiresti ehitada, kui palju meil on raha. Me ei saa võtta ühtegi kohustust suuremat, kui on meil võimalik töövõtjale välja maksta.

Eestis on  tahet, tehnilist võimekust, oskust ja ka vajadust  tõesti oluliselt rohkem, kui meil on raha, et seda kõike ellu viia. See oli minu väikse naerupahvaku põhjus. Kõik on raha taga kinni.

Pärnu-Tallinna maantee Libatse-Nurme lõigu ehitushange kukkus läbi, pakkumised olid liiga kallid. Kas te ise kõrvalt näete, et Rail Balticu  ehitus võtab siiski nii palju ressurssi ehitajatelt ära ja nad pole sunnitud odavamaid pakkumisi tegema?

Jah, kindlasti seda mõju võib näha. Võib-olla ka meie enda hanketaktika oli seal vale, me läksime suhteliselt suure suutäiega peale. Kui on liiga suur hange, siis osaleda suudab vähem pakkujaid.

Täna me räägime neljast eraldi hankest ja  loodame, et  saame paremad pakkumised. Loomulikult me muutsime ka veidi seal tehnilisi nõudeid, tee ristlõiget, rajatiste pikkusi, suurusi-laiusi, tehnilist osa samuti.

Me veidi hoidsime tagasi, kuid tahame kindlasti säilitada ohutuse mõttes 2+2 ohutu lahenduse. Aga külluslike aja lahendusi veidi pidime kärpima, sest eelarve ei võimaldanud kõigega edasi minna.

Vastne taristuminister Kuldar Leis elab Põlvas, tema peab sõitma koju mööda Tallinna-Tartu maanteed. Seal ei ehitata  lähema viie aasta jooksul sentimeetritki?

Valitsusel on alati võimalik oma prioriteete seada sügisel, kui pannakse kokku järgmise aasta riigieelarvet ja nelja aasta riigieelarve strateegiat. Ja igal aastal me oleme oma teehoiukava täiendanud, muutnud, uuendanud, kirjutanud juurde või võtnud maha vastavalt sellele, millised on  poliitilised otsused.

Aga ma siiralt loodan, et ministri elukoha järgi ei tehta neid valikuid ja kinnitan, et seda viimase üheksa aasta jooksul ei ole kunagi tehtud. 

Kui sellist võimalust ja vajadust ka Tartu suunale nähakse lisaks, siis meil on samuti seal projektid olemas Tartu külje all Kärevere-Kardla lõigu  2+2 väljaehitamiseks ja ka Mäo-Imavere lõigu jaoks on meil projekt olemas. Need me suudaks mõne aastaga ellu viia, kui raha antakse.

Valitsusliidu poliitikud on ju tulesid vilgutanud, et võib-olla saate teede ehituseks raha juurde, teile on ka konkreetselt midagi lubatud?

Nagu ütlesin, kevadeti panevad kõik valdkonnad oma unistused ja soovid kirja, mis  lähevad kõigepealt oma ministeeriumile, sealt siis rahandusministeeriumile ja siis vastu sügist  valitsus teeb need pikemad otsused. 

Aga tulede vilgutamisest rääkides – ega liiga sisulisi suuniseid meile ei ole tulnud, millele  peaks nüüd  keskenduma. Me ennekõike peame tagama olemasolevate teede ohutuse.

Ja rahast rääkides, ka need  Pärnu maantee eri lõigud on 85 protsendi või 50 protsendi ulatuses Euroopa Liit ja ülejäänud on Eesti riigi panus.

Ütlesite, et kevad on aeg, kus tuleb oma soovid teele saata, kas seal on Tallinna-Tartu maantee kohta ka midagi kirjas?

Jah, on küll.

Mis täpsemalt?

Lühidalt öeldes  on Eesti võtnud endale ju ka Euroopa Liidu ees kohustuse ehitada välja oma põhimaanteed aastaks 2030, ehk siis Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu 2+2.

Panete seega Mäo-Imavere lõigu ehitustaotluse ka sisse?

Me kirjutame mõlema põhimaantee lisataotluse sisse,  sest need on vaja välja ehitada.

Tegelikult isegi teedevõrgu praegusel tasemel säilitamise jaoks oleks igal aastal vaja meil kuskil 203 miljonit. Täna meil selleks on umbes 100 miljonit, ehk hakkame sealt pihta, küsime lisataotlustena vahendeid juurde. Kui palju saame, ei tea. Ja teine pool on põhimaantee väljaehitamine.

Selleks, et viie aastaga see kunagi antud lubadus täita, oleks vaja 300 miljonit aastas. Täna meil kasutada kuskil suurusjärk  50–60 miljonit aastas ehitusraha ja sellestki enamik on seotud Rail Baltica viaduktidega.

Ja nagu ütlesin, isegi Pärnu maanteed ehitame välja suuresti Euroopa Liidu rahadega. Vajadused on suurusjärk teised, kui on täna võimalused.