Neljarajalistel eraldatud sõidusuundadega maanteedel tõstetakse lubatud suurimat kiirust kuni 110 või 120 km/h ning 2+1 teedel kuni 100 km/h. Kuna viimastel aastatel on jõudsalt paigaldatud elektroonilisi kiirustabloosid, siis suurematel maanteedel on mitmed teelõigud ka muutuva kiirusega.

"Tallinna-Narva maanteel suurem osa 2+2 teelõigust on senise 90 km/h asemel lubatud 110 km/h. Küll seal on mõned lokaalsed piirangud liiklusohutusest tulenevalt, mis on ka möödunud aastatel olnud. Lisaks siis Tallinna-Tartu maanteel, kus me 2+2 teelõikudel kasutame muutuvaid kiirusepiirangu märke. Seal siis suvisel perioodil Kose-Mäo uuel teelõigul on valgel ajal ja heades teeoludes lubatud 120 km/h. Samuti muutuva kiirusega teelõikudel öine pimeda aja kiirus, mis talvel on maksimaalselt 100 olnud, nüüd suvisel ajal on reeglina 110 km/h," loetles transpordiameti liiklusjuhtimiskeskuse  juhataja Siim Vaikmaa.

Elektroonilised liiklusmärgid võimaldavad kiirusi maanteel tõsta, kuna kehvade teeolude korral saab piirkiirust alandada. Kuna Tallinna-Narva maanteel on ohtlikke tagasi- ja vasakpöördeid ning ka metsloomade eest ei ole see täielikult tarastatud, siis otsustas transpordiamet seal maanteel jätta piirkiiruseks 110 km/h. Inimesed eelistavad aga suuremate piirkiiruste asemel pigem turvalisust.

"Nii kaua, kui midagi tee peal ei ole, teed on korras, siis sobib, ma arvan, kõigile. Teed on suht auklikud, ma ütleks, isegi maanteed. Võiks korda teha," leidis autojuht Robin.

Seda, et piirkiirusi tõstes mõni minut kiiremini sihtkohta jõuab, pole tema sõnul esmatähtis. "Viis minutit sinna tänna ei ole nagu tähtis. Nii kaua, kui turvaliselt saan kusagile kohale, on korras minu arust."

Ka teine liikleja Raul avaldas arvamust, et kaks, kolm minutit tegelikult ei muuda midagi reaalselt.