Saaremaal on kolmveerand elektrivõrgust tehtud ilmastikukindlaks
Aastaks 2030 peaks kolmveerand Eesti elektrivõrgust olema ilmastikukindel ning Saaremaal on see eesmärk juba saavutatud. 2022. aasta detsembris toimunud elektrikatkestuste järel suunasid riik ja Elektrilevi Saaremaa elektrivõrku 13 miljonit eurot.
Liinilõik, mis 2022. aasta detsembris lumetormi tagajärjel sai kannatada, sai küll okstest puhtaks, aga praegune seis on see, et üsna peagi hakkab seal elekter hoopis maa all liikuma. Ja selliseid töid on tehtud viimastel aastatel paljudes kohtades üle Saaremaa. Eelmisel aastal sai Saaremaal ilmastikukindlaks 130 kilomeetri elektriliine
"Siin aitab kaasa riigi lisaraha. Mäletame hästi 2022. aasta lumist talve, mäletame ka seda, et siis valitsus tuli appi ja andis siia 13 miljonit eurot. Ja see raha on selle aasta lõpuks Hiiumaa ja Saaremaa peale ära investeeritud," lausus Elektrilevi juht Mihkel Härm.
Kui Saaremaal käivad praegu teravad vaidlused ja ka vastasseisud Eleringi plaanitavate 330-kilovoldiste liinitrasside üle, siis päris märkamatult on Elektrilevi Saaremaal oma liinivõrku arendanud. Pool Saaremaad saab praegu elektrit 35-kilovoldise liini kaudu. Viie kuni kümne aasta perspektiiv on aga selline, et kogu Saaremaa magistraalring on 110-kilovoldise liiniga kaetud, mis annab võimalusi juurde nii tarbijate jaoks kui ka tootjatele.
"Kui kogu see lääne-ringi investeering on tehtud, siis Elektrilevi vaatest suurt muret enam ei ole. Jätkub elektri võimsust nii tarbimiseks kui ka tootmiseks. Kui me räägime suurtest meretuuleparkidest, siis nende jaoks ei piisa. Nende jaoks on vaja ehitada uus 330-kilovoldine liin, mida Elering täna projekteerib ja soovib ehitada," rääkis Härm.
Ka Hiiumaa ja Saaremaa vahele paigaldatakse sellel aastal suurema läbilaskevõimsusega merekaabel, mis Hiiumaa elektrivõrku oluliselt võimsust juurde annab. Eestis investeerib Elektrilevi tänavu võrkude hooldusesse 130 miljonit eurot, lähiaastatel hakkavad need summad paraku vähenema.
"2025. aastal meie investeeringud on plaanitud suurusjärku 130 miljonit. Kui me vaatame 2026. aastat, siis on sealt mitukümmend miljonit puudu, ehk number on väiksem. Mure on selles, et meil on soov järgmise 10 aastaga 1,6 miljardit Eesti võrku investeerida, et need vajalikud tööd ära teha. Aga võrgutasu võimaldab meil järgneva 10 aasta jooksul 800 miljoni eest töid ära teha ehk pool rahast on puudu," lausus Härm.
Toimetaja: Marko Tooming