Ettevõtjad ütlevad tööandjate keskliidu suu läbi, et ennekõike on nad mures planeeringute menetluste venimise, ebaühtlase menetluskvaliteedi ja ametnike subjektiivsete otsuste pärast.

Värskelt valminud eelnõu on küll asjakohane, ent nimetatud probleemidele piisavalt lahendust ei paku, ütles ERR-ile tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

"Selleks, et midagi paremaks teha – ja ilmselgelt on ju soov planeeringuid kiirendada – peaks olema selge, kus ajakaotus tekib ja kuidas me seadusemuudatusega asju parandame. Siin on natukene segadust selle pärast, et meil on mingid tähtajad seadusandluses olemas, aga probleem on selles, et neid üsna regulaarselt ja süsteemselt eiratakse. Et kas me selleks peame nüüd eraldi seaduseparanduse tegema, et hakkame nüüd seadust täitma?" küsis Sutter.

"Ma kahtlen selles, me lihtsalt peaks oma käitumist muutma. Võib-olla peaks panema ka mingid tähtajad selgemaks, osapoolte vastutuse selgemaks," lisas ta.

Ka ei ole tööandjad rahul sellega, et eelnõus on punkte, mis on liialt üldised, näiteks see, et planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutusega.

"Selliste loosunglike deklaratsioonidega seadusandluses on see häda, et esiteks, neist ei ole kasu, aga teiseks mõni nii-öelda aktiivsem rakendaja võib hakata neid väga meelevaldselt tõlgendama ja loominguliselt midagi hoopis teist tegema, kui selle seaduse algne mõte oli. Selle tõttu me pigem eelistaksime, et selliseid deklaratiivseid asju siia seadusesse ja parandusse mitte panna, pigem teha selgust juurde," ütles Sutter.

Kokku on tööandjate tagasisides kirjas 11 punkti, mis on tekitanud kõnealuses eelnõus küsimusi.

Majandusministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev tõi esile, et üks olulisemaid muudatusi planeerimisseaduses on kohaliku omavalitsuste eriplaneeringu liigi kaotamine. See annaks ka ajavõitu planeeringu menetlemisel.

Menetlusaegu puudutavaga jätkatakse tööd edaspidi, märkis Sergejev.

"Meil oli esialgses eelnõus ette nähtud see, et detailplaneeringu menetlemise aega lühendatakse kolmelt aastalt kahe ja pooleni. See tuli tegelikult sellest, et me näeme, et üle 80 protsendi detailplaneeringutest kehtestatakse selle aja sees. Me kuuleme ju päris palju, kuidas planeerimismenetlused on väga pikad ja kõik on väga halvasti ja asjad venivad ja see tõepoolest mõnede planeeringute puhul vastab tõele. Aga kahjuks tähelepanuta jääb see, et neli viiendikku planeeringutest tegelikult menetletakse täitsa normaalse kiirusega," ütles Sergejev.

"Samas muidugi tähtaegadest ei peeta kinni ja sellepärast me oleme kaalumas, et me seda konkreetset muudatust praegu ei rakendagi. See eelnõu, mis praegu avalikustamisele läks on nagu üks sellistest taktikalistest muudatustest," lisas ta.

Planeerimisseadust on viimastel aastatel muudetud mitmel korral ja Sergejevi sõnul seisavad suuremad ümberkorraldused alles ees.

"Meil on hästi palju tööliine ja üks nendest on ka planeerimisseaduse põhjalikum ülevaatamine, näiteks seesama konkreetsete tähtaegade ja mingisuguste nii-öelda sanktsioonide määramine on üks teema, millega me töötame. Lihtsalt kuna seadus ja planeerimissüsteem on väga keerulised ja sellised põhjapanevad muudatused nõuavad natukene rohkem aega, siis need praegusesse eelnõusse ei ole jõudnud. Nendega me siin nii-öelda taustal töötame ja ilmselt tuleme uue planeerimisseaduse muutmisettepanekuga veidi hiljem välja veel. Lihtsalt ei tahtnud hoida eelnevalt tehtud tööd tagasi sellega, et nüüd meil on uuemad mõtted. Ja sellepärast see praegune eelnõu ongi pigem taktikalise iseloomuga. Põhjalikum planeerimisseaduse muutmine ja planeerimissüsteemi kui terviku ümbermõtestamine on meil praegu taustal täitsa töös," rääkis Sergejev.

Sergejev märkis, et osa planeerimisseaduse muutusi ei ole toonud päris seda tulemust, mida oodati.

Näiteks oleks pidanud 2023. aastal minema lihtsamaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaudu tuuleparkide planeerimine. Sergejevi sõnul ei ole praktikas seda aga juhtunud.

"Mis planeerimissüsteemi keeruliseks teeb, on osapoolte rohkus. Planeeringu vastu on ka poliitiline huvi, siis kohalik kogukond saab oma arvamust avaldada. Ametid ja asutused saavad oma arvamust avaldada ja see planeerimisprotsess kui tervik on väga keeruline asi. Ja sellepärast seda ongi vaja käsitleda terviklikumalt," ütles Sergejev.

"Näiteks tundub, et mis tiluliluga nad seal ministeeriumis tegelevad, mingi teenuse disain… aga tegelikult me oleme aru saanud, et see inimlik aspekt planeerimises, selline emotsionaalne osa, koostöötahe on ebaproportsionaalselt tugeva mõjuga planeerimisprotsessile," rääkis Sergejev. "Nii et siin on kindlasti vaja ka sellest vaatenurgast planeerimissüsteemi vaadata, hinnata ja siis proovida integreerida muudatusi planeerimisseadusesse nii, et ta arvestaks muu hulgas ka sellega."

Paari nädalaga on majandusministeeriumil kavas eelnõule tulnud rohkem kui 30-leheküljeline tagasiside läbi töötada. Lootus on eelnõuga riigikokku jõuda paari kuu jooksul.