1. septembrist ootab koole ees hulk muudatusi, sest kui praegu kooskõlastusringil olev määrus vastu võetakse, hakkavad kehtima uued nõuded õpikeskkonnale, terviseriskide vähendamisele ning õppe ja kasvatuse korraldamisele.

Lisaks sellele, et koolitundide algus nihkub kella üheksale, näeb eelnõu ette, et põhikooliõpilase jalgsi käimise koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit. Erinevalt praegusest regulatsioonist toob eelnõu välja ka selle, mis saab siis, kui õpilase kodu on koolist kolmest kilomeetrist kaugemal. Nimelt peab kohalik omavalitsus juhul, kui ühistranspordigraafik ei ole sobiv, korraldama ise lapse transpordi kooli ja tagasi.

Samuti tuleb omavalitsusel korraldada transport juhul, kui lapse koolitee kulgeb tiheda liiklusega maantee ääres, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 kilomeetri tunnis ning pole ei kergliiklusteed ega eraldatud kõnniteed.

"Sellisel juhul ei määra kohustuse täitmist asjaolu, et õpilase kodu kaugus koolist on vähem kui kolm kilomeetrit. Lapsevanem teavitab kohalikku omavalitsust, kui lapse koolitee vastab eelkirjeldatud tunnustele," sedastab eelnõu.

Muudatused puudutavad ka söögivahetunde. Nimelt peab söögivahetund praegu kehtiva korra järgi vältama vähemalt 15 minutit, kuid et kõik lapsed jõuaksid kiirustamata süüa, pikendatakse põhitoidukorra söögiaega vähemalt 20 minutini ning määruses on välja toodud, et tegu on söögitegevusele kuuluva ajaga, mille hulka ei kuulu söögiruumi liikumisele ega toidu serveerimisele kuluv aeg.

Koolilõuna ja lisatoidukordade pakkumisel muutub võrreldes praegusega see, et toidukordade vahe ei oleks alla kolme ega üle nelja tunni. Seni ei olnud minimaalset toidukordade vahet paika pandud. Ka ei tohi kehalise tund vahetult söögivahetunnile järgneda, sest seedeprotsess ei sobi kokku füüsilise pingutusega.  

Aknad ei tohi avaneda ega uksed järsult sulguda

Eraldi on välja toodud, et koolil peab olema omaette maa-ala, mis on puhas ja korrastatud – näiteks peab seal olema muru niidetud mõistlikule kõrgusele, et lapsed joostes ei komistaks ega kukuks ning et vähendada puukide levikut. Lisaks peab olema seal võimalus turvaliselt hoida rattaid ja muid liikumisvahendeid.

Kooliruumides peab viimistlus olema mitteläikiv ja vastupidav. Aknad ei tohi olla laste poolt avatavad ning alates teisest korrusest peab akendel olema lapsekindel sulgur või kett, nii et seda ei saa üle 10 sentimeetri avada. Uste tehnoloogia ei tohi olla tugevalt isesulguv või muul moel selline, et lapsel oleks tõenäoline sinna näpud vahele jätta. Pöörd- ja pendeluksed pole koolides lubatud.

Lisaks näeb eelnõu ette, et trepil peab olema käsipuu mõlemal küljel ning kui trepp on nii kitsas, et seda pole võimalik mõlemale poole paigaldada, tuleb õppeasutuse riskianalüüsis välja tuua, et trepil võib liikuda samaaegselt ainult ühes suunas. Ka peab trepi esimese ja viimase astme arusaadavalt märgistama.

ERR uuris haridusministeeriumilt, kas sellised detailsed nõuded tulenevad praktikas ette tulnud konkreetsetest juhtumitest või murekohtadest.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe ütles ERR-ile, et kooli füüsilisele keskkonnale kehtestatavate nõudmiste suhtes on nad teinud koostööd sotsiaalministeeriumiga ning on tähtis, et need tingimused, mida sügisest jõustuv rahvatervishoiu seadus praegu ei reguleeri, kuid mis on piisavalt tähtsad, et turvalisust tagada, oleksid määruses paika pandud.

"Lapsed viibivad koolis suurema osa oma päevast ja turvaline keskkond peab olema neile igal hetkel tagatud," lisas Eesmäe.

Klassis peab iga seda korraga kasutava põhikooliõpilase kohta olema vähemalt kaks ruutmeetrit pinda. Klassiruumid võivad asuda keldrikorrusel, kuid sel juhul ei tohi õpilased neis ruumides kogu päeva veeta ning õpe ei tohi eeldada silmade pingutamist nõudvaid tegevusi. See tähendab, et keldrikorrusel võivad olla jõusaal või muusikaruumid, kuid viimast vaid juhul, kui seal ei ole tarvis nooti lugeda.

Klassis peab õhutemperatuur olema vähemalt 19 ja võimlemissaalis vähemalt 18 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 28 kraadi, ei tohi õppetunde korraldada.

Õpilased peavad saama piisavalt liikuda

Määrus toob välja ka selle, et kehaliste tegevuste jaoks peab kool looma tingimused mitte ainult kehalise kasvatuse tunniks, vaid ka igapäevastes tegevustes. Õpilastele peab kooli päevakavas nägema ette võimaluse liikuda vähemalt 20 minutit korraga. Selleks võib kasutada õuevahetundi või õuesõppetunde.

Põhjenduseks toob eelnõu, et kehaline aktiivsus muudab ka ajutegevuse aktiivsemaks ja parandab õppetulemusi, lisaks aitab päevavalguses viibimine silmi puhata ja sel viisil lühinägelikkust ennetada.

Määrus toob välja ka haigustunnused, mille puhul last kooli ei lubata. Näiteks tuuakse välja palavik, püsiv köha, tugev nohu, kurguvalu, punased ärritunud silmad, letargia või söögiisu muutused. Nende esinemisel on õpetaja ülesanne otsustada, kas saata laps koju, teavitada lapsevanemat või kutsuda kiirabi.

Eelnõu rõhutab ka kooli ülesannet kehtestada meetmed kiusuvaba keskkonna loomiseks ja hoidmiseks.

Koduste ülesannete kohta toob eelnõu välja, et kodutöö tähtaeg ei tohi olla esmaspäeval, koolivaheaja järgsel ega pühadejärgsel päeval, kui õpilastega pole teisiti kokku lepitud. Koduste tööde tegemiseks ei peaks ühes õppepäevas üldiselt üle 60 minuti kuluda.

Kehtiva korra järgi ei tohi 1. klassi õpilastele kodutöid anda, ehkki praktikas paljudes koolides seda siiski tehakse. Eelnõu seletuskirja tekst ei võimalda aru saada, kas keeld jääb kehtima ka uue määrusega.

Välja on toodud, et algklassides klassijuhataja käe all õppides on kodutööde tähtaegade jälgimine lihtsam, sest pea kõigis õppeainetes õpetab üks õpetaja. Hiljem erinevate aineõpetajate käe all õppides tuleb kõigil aineõpetajatel kodutööde andmise otsustamisel jälgida, kas ja kui palju on õpilastele selleks hetkeks juba koduseid õpiülesandeid antud.

Elo Eesmäe ütles, et nad ootavad partneritelt tagasisidet, kui nõue on olulistele osapooltele segaselt sõnastatud.

"See ongi kooskõlastusringile saatmise mõte. Kõik laekunud ettepanekud arutatakse läbi ja võimalusel arvestatakse," lisas ta.

Nutiseadmete kasutuse piiramine jääb kooli otsustada

Määrusesse on lisatud ka koroonapandeemiast tõukuv säte: nimelt peab kooli päevakava ja õppekorraldus võimaldama viia õppetegevust vajadusel läbi digikeskkonnas. See tähendab, et nakkuspuhangu, ohtlike ilmastikutingimuste või muude selliste olukordade puhul peab kool õpet andma e-keskkonna kaudu.

Isiklike nutiseadmete kasutamist puudutavad otsused paneb määrus kooli õlgadele. Kool peab koos hoolekogu ja kooli pidajaga nutiseadmete kasutamist reguleerima ning kehtestama need kokkulepped oma kodukorras.

"Laste ja noorte nutiseadmete kasutamise reguleerimisel tuleb eristada erinevaid muresid, nendega seotud eesmärke ja lahendusi. Sotsiaalmeediasõltuvus, füüsilise tervise kahjustamine, vaimne väsimus, keskendumisraskused, sotsiaalmeedia sisu ohtlik mõju (nt enesekahjustamisele või äärmuslusele kihutav sisu) jms on erinevad mured, mis võivad vajada erinevaid lahendusi," toob määrus välja.

Lahendused ehk vabaduse ja vastutuse määr peavad määruse kohaselt erinema ka eagrupiti, samuti on oluline, et laps või noor ei tajuks piirangute tõttu tõrjutust.

Kui kool asub enne 1940. aastat kasutusele võetud ja miljööväärtuslikus hoones või mälestises, võidakse määruse nõudeid kohaldada niivõrd, kui need ei ole muinsuskaitseseadusega vastuolus ega ohusta laste tervist.

Haridusministeeriumil ei ole andmeid, kui palju on Eestis koole, kus tingimused ei vasta määruses nõutavale. Alates 1. septembrist peavad olema täidetud kõik need nõuded, mille täitmata jätmine võib olla õppijate või töötajate tervisele ohtlik.

"Määrus sätestab teatud tingimustele ka üleminekuajad, mis on toodud määruses või seletuskirjas," ütles Eesmäe.

Samas rõhutas haridusministeerium, et määrus läks alles partneritele kooskõlastamiseks ja enne edasi tegutsemist ootavad nad ära tagasiside.

Eelmise aasta detsembris riigikogus vastu võetud rahvatervishoiu seadus jõustub tänavu 1. septembril ning koos sellega muutub ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Määrus, mis paneb paika nõuded statsionaarse õppega üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale, on plaanitud jõustuma samuti 1. septembrist.