"Kindlasti peame väga oluliseks andmekaitset, et privaatsus oleks tagatud. Samas minu selline tunne on palju julgem. Kui ma vanasti sõitsin läbi Mikitamäe ja Räpina seal piiritsoonis ja ma vaatasin neid silte "videovalve", siis ma tegelikult ei teadnud, millega need seotud on. Nüüd minu tunne on palju julgem, et need ei ole seal lihtsalt niisama, vaid asja pärast ja nende videokaamerate abil lahendatakse ka raskeid kuritegusid ja need on ka tulemusi toonud. Ja valdav osa neist on ka paigaldatud omavalitsuste initsiatiivil," kommenteeris Taro.

"Ma tean, et andmekaitseinspektsioon soovib siin täiendavat järelevalvet teha selle õigusliku analüüsi osas. Ministeeriumi ametnikud iseenesest on veendunud, et kogu selle süsteemi väljaarendamise alguses olid kõik need õiguslikud alused olemas, need on ka praegu olemas. Kui andmekaitseinspektsioon leiab, et midagi võiks kaasajastada, sest aeg on tõesti edasi läinud, siis me oleme seda valmis võimalikult kiiresti ka tegema, et kõigi inimeste privaatsus oleks tagatud ja et reeglid oleksid väga selged," lisas Taro.

Taro rõhutas, et neid andmeid on seni kasutanud väga piiratud hulk inimesi raskete kuritegude avastamiseks ja alati iga päring, mis andmebaasi on tehtud, on olnud seotud konkreetse menetlusega.

"See reeglistik, mille järgi on toimitud, on seda privaatsust kaitsnud. On võimalik, et andmekaitseinspektsioon leiab, et see õiguslik raamistik täiesti vastab kõikidele normidele. Võib-olla ta leiab, et midagi on vaja kaasajastada. Sellest midagi hullu lahti ei ole. Me Eestis Euroopa Liidu liikmesriigina suhtume andmekaitsesse väga rangelt," lausus Taro.

"Kui te parklast sisse-välja sõidate, siis teie numbrit ju loetakse samamoodi mingi süsteemi poolt. Me ei ole selle peale mõelnud, aga ausalt öeldes me ei peaks selle üle ka väga muretsema, sellepärast, et see reeglistik, mis rakendub kõikidele nendele ettevõtetele ja kes andmetega tegelevad, on päris range," ütles Taro.

Taro lisas veel, et kehtiva määruse järgi need pildid peaks kustutama kolme kuu jooksul. "Tegelikkuses praktikas need kustutatakse ühe kuni pooleteise kuu jooksul. Sellepärast, et lihtsalt mitte seda andmemahtu liiga suureks ajada ja mitte kanda täiendavaid kulusid," sõnas siseminister.

Michal: süsteem loodi ajal, kui debatti ei peetud vajalikuks

Peaminister Kristen Michal lisas, et ootab samuti andmekaitseinspektsiooni järelevalve ülevaadet.

"Ja valitsuskabinetis ehk, kui me nüüd kaitseteemade kõrvalt sel korral jõuame, annavad ka siseministeeriumi esindajad meile täiendava ülevaate. See vastab jah, tõesti tõele, et ei teadnud sellest ei eelmine siseminister ega ka valitsuse liikmed, sest see ei ole sellise avaliku debati teema olnud. Ma saan aru, milleks seda süsteemi kasutatakse – raskete kuritegude puhul – ja ma usun, et ühiskond seda ka mõistab," kommenteeris Michal.

Ta rõhutas, et selliste andmete kasutamine peab olema alati avalikus ruumis ka läbi räägitud, debateeritud. "Kuidas neid andmeid kasutatakse, kogutakse? Kes pääseb juurde? Kuidas on reglementeeritud? Kuidas jääb jälg maha? Kes vastutab, kui valesti läheb ja kuidas need andmed kustutatakse? Kõik need reeglid peavad paigas olema. Sest privaatsus on väärtuslik õigus ja see tähendab seda, et see peab kaitstud olema," sõnas Michal.

"Me kuulame selle kõik ära ja eks andmekaitseinspektsioon peakski andma selle tagasiside, et kuidas neid andmeid kasutatakse ja ma eeldan, et mõne kuu jooksul me selle vastuse saame. See pilt tuleb ette saada," ütles ta.

ERR küsis Michalilt, miks läks praegu nii, et põhjalikku avalikku debatti numbrituvastussüsteemi käivitamisele ja kasutusele võtmisele ei eelnenud.

"Politsei poolt see tagasiside on, et avalikkusele on justkui tutvustatud, et sellised numbrituvastuskaamerad on. Ju siis ei ole avalikkuses sellist pikka debatti olnud. Sest ma meenutan, et kui transpordiamet ju arutas sedasama keskmise kiiruse mõõtmise debatti, siis oli ju väga põhjalik arutelu selle üle, et kuidas muudetakse anonüümseks need inimesed, kes sinna kaamerasse sõidavad, et kellegi õiguste ja privaatsuse riivet ei tekiks," vastas Michal.

"Carri Ginter, tunnustatud jurist, mõistlik inimene, nägi väga palju vaeva, et selgitada avalikkusele, et avalikkusel ei ole õigus teada, kellega tema koos oma autos sõidab, kui ta ei ole midagi rikkunud. Nii, et seesama debatt on toimunud ka teiste teemade puhul. Nii, et ilmselt see süsteem loodi sellel ajal, kui seda debatti ei peetud vajalikuks või on ta vahepeal püsima jäänud," lisas ta.

Peaminister ütles, et nüüd see debatt siis tuleb. "Ja ma alustaks just sellest, et kas need andmed on hoitud, kuidas neid hoitakse, kuidas kasutatakse, sest see on ju avalikkusele kõige olulisem, et riik ei kasutaks sinu kohta kogutud andmeid meelevaldselt," lausus peaminister.

Võrgustikku kuulub enam kui 200 kaamerat

Politsei- ja piirivalveamet kasutab üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti, kirjutas Eesti Ekspress, kellele nii poliitikud, ametnikud kui ka näiteks liiklusjurist Indrek Sirk kinnitasid, et teema vajaks ühiskondlikku arutelu.

Läinud kümnendi alguses seadustati Eesti piirile püstitatud numbrituvastuskaamerad ning sealt maalt on süsteem tasapisi kasvanud valla ja linna kaupa, libisedes märkamatult ka Eesti õigusruumi.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on kokku politsei käsutuses 250 numbrituvastuskaamerat, millest praegu töötab 228. Kõige rohkem kaameraid on Harju-, Tartu- ja Viljandimaal ning reeglina asuvad need oluliste ristmike või asulate sissesõitude juures.

"Kasutame seda eelkõige rasketes menetlustes ja elude päästmiseks," ütles võrgustiku kohta PPA ennetuse ja süüteomenetluse bürood juhtiv Roger Kumm.

Tihtipeale pannakse kaamerad üles kokkuleppel omavalitsusega, kusjuures initsiatiiv võib tulla mõlemalt poolt ning üldjuhul soetatakse kaamera valla või linna raha eest.

Ent sellist politsei käsutuses olevat kaamerate võrgustikku, mis tõesti registreerib näiteks auto lahkumise Tallinnast ja jõudmise Tartusse või mujale, pole ühiskonna ja riigikogu tasandil Eestis kunagi arutatud ning üheski seaduses seda ei mainita.

Süsteemi olemasolust ei teadnud ei eelmine siseminister Lauri Läänemets ega ka peaminister Kristen Michal.