Õiguskantsler Ülle Madise ütles numbrituvastuse kaameravõrgustikust rääkides Delfile, et põhiõigusi piirava tehnoloogia jaoks ei tohi kulutada sentigi riigi raha.

"Mulle tundub, et õiguskantsleriga saab ainult nõustuda, küsimus on see, mis on põhiõigusi piirav tehnoloogia ja ma usun, et meil tegelikult ongi mõistlik
õiguskantsleriga lähiajal kohtuda ja arutada seda. Me ei ole küll veel jõudnud hakata seda kohtumist ette valmistama, aga iseenesest on mõte selline ettepanek teha õiguskantslerile ja arutada, mis asi on siis põhiõigusi piirav tehnoloogia," ütles Taro ERR-ile.

Esmaspäeval teatas ka andmekaitse inspektsioon ERR-ile, et on algatanud numbrituvastussüsteemiga seoses järelevalve.

"Andmekaitse poolt on meile tulnud päris põhjalik päring, seal on hulk küsimusi või punkte, mida tuleb siis selgitada, millele vastata. Hea meelega tegeleme selle vastamisega," ütles selle kohta Taro.

Õiguskantsler ütles ka seda, et riigikogu tasemel tuleks seadustega kindlaks määrata, millistel eesmärkidel tohib inimeste andmeid koguda ja kasutada
ning kuidas tagatakse kuritarvituse vältimine.

"Loomulikult. See ongi riigikogu töö," nõustus Taro õiguskantsleriga. "Selles osas sooviks riigikogule jõudu ja riigikogul on alati võimalik seadusandlikke initsiatiive ise algatada. Siin kindlasti ministeerium ei pea olema alati see initsiaator või ministeeriumi taga ei pea ootama. Kui on väga hea seadusandlik initsiatiiv, siis riigikogu töö ongi õigusloomega tegeleda," lausus siseminister.

Taro rääkis, et lähiajal toimub samal teemal ka põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistung, kuhu ta plaanib minna. "Neil on ka hulk küsimusi selle teema kohta, et siis arutame seal seda asja," sõnas ta.

Taro tõdes, et tehnoloogia areng kipub õigusruumis eest ära jooksma.

"Tehnoloogiad arenevad, olukord muutub rohkem kui 10 aasta jooksul. Siis, kui neid seadmeid hakati paigaldama, oli võib-olla see õigusruumi nõue üks.
Nüüd on võib-olla aeg nii palju edasi läinud, et ongi mõistlik õigusruumi kohandada. Neid arutelusid kindlasti peame õiguskantsleriga, andmekaitse inspektsiooniga ja riigikoguga," lisas Taro.

"Olude muutumise ja tehnoloogilise arenguga ongi alati niimoodi, et nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei saa tõenäoliselt ka Eesti õigusruum kunagi valmis ja riigikogul on alati tööd oma varem vastuvõetud seaduste täiendamiste ja parandamistega. Sellepärast meil ongi parlament, sellepärast me neid asju arutame kogu aeg, parandame ja täiendame, et viia neid reaalse elu vajaduste
ja võimalustega kooskõlla," rääkis Taro.

ERR küsis Tarolt, et kuigi valitsus praegu on võtnud eesmärgiks bürokraatiavastase võitluse, siis kas inimeste privaatsuse ja põhiõiguste valdkonnas oleks vaja regulatsioone, mis oleksid väga põhjalikud
ja detailsed.

"Ütleme niimoodi, et ka selleks, et bürokraatia vastu võidelda, tuleb mõnikord regulatsioone muuta. Näiteks selleks, et midagi lihtsustada, sa pead ikkagi tegema mingisuguse seaduseelnõu või seadusemuudatuse. Need asjad käivad käsikäes. Ja kui tõesti toimuvad uued tehnoloogilised arengud, tehnoloogilised läbimurded, uus tehnoloogia tuleb kasutusele, siis tundub, et siin on üks hea näide, miks on siiski mõistlik õigusruumi muuta, et miks ei saa niimoodi, et me lihtsalt tühistame kõik seadused ja reeglid ja elame kuidagi niisama," rääkis Taro.

Siseminister ei osanud öelda, kas riigis on juba kasutusel või arendamisel kõnealuse numbrituvastussüsteemiga sarnaseid jälgimissüsteeme.

"Ma ei tea kõiki süsteeme, mis Eesti riigis kusagil arendatakse või kasutatakse. Ma ei saa seda teada. Mul ei ole teadmisi, et midagi monumentaalselt me teeme kuidagi teistmoodi," lausus Taro.

"Aga see on tegelikult hea näide, et parklates on samamoodi numbrituvastus, tanklas on samamoodi numbrituvastus, teile tehakse ettepanek
maksta oma auto numbriga kütuse eest, samamoodi antakse vaikimisi nõusolek, võib-olla ei süveneta. Ma arvan, et see debatt selles mõttes paneb inimesi mõtlema, millele kõigele ta nõusoleku annab igapäevaelus täiesti vabatahtlikult," sõnas Taro.